Lepitusmenetlus on võimalus vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt. Lepitusmenetluse raames pakutakse osapooltele võimalust saavutada kolmanda erapooletu isiku abil kohtuväline kokkulepe. Lepitusprotsessi eesmärgiks ei ole mitte niivõrd äraleppimine, kuivõrd jut toimivate kokkulepete sõlmimine.
Kõige levinumad lepitusmenetluse rakendamise valdkonnad on perekonna- ja pärimisõigus, tööõigus, lepinguõigus, kaubandusõigus ning kinnisvaraalased vaidlused. Kriminaalasjades on lepitusõigust võimalik kohaldada juhul, kui on tegemist teise astme kuriteoga, kuriteo asjaolud on piisavalt selged ja puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. Lisaks seab kriminaalmenetluse seadustik selged piirangud, et kannatanu ja süüdistatav peavad olema lepitamiseks nõusoleku andnud ning lepitusmenetluse kohaldamine eeldab, et kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud süüteo-koosseis, õigusvastasus ja süü.
Lepitaja roll seisneb võimalikke vaidlusi ennetava protseduuri läbiviimises ning lepituskokkuleppe ettevalmistamiseks vajalike vahedokumentide ja protokollide koostamises.
Lepitusmenetlus:
- on lihtne ja madalama hinnaga (võrreldes kohtumenetlusega);
- on kiire lahendusega;
- on õiglasem ja mõlema poole huve arvestava lahendusega;
- on konfidentsiaalne;
- otsus on kohustuslik – vormistatakse kehtiv täitedokument (täidetakse võrdväärselt kohtuotsusega);
- otsus on täitmiseks kohustuslik vaid siis, kui saavutatakse mõlemale osapoolele sobiv kompromisskokkuleppe (kui kokkulepet ei saavutada, saab edasi pöörduda kohtusse).
Vandeadvokaatidest lepitajate andmed on leitavad advokatuuri kodulehel advokaatide otsingu kaudu:
-
Vali otsinguväljal tegevusalaks “Vandeadvokaatidest lepitajad”;
-
Soovi korral saad tulemusi täpsustada advokaadi nime või asukoha järgi.