UPVESTOR podcasti saatejuhid Anne Veerpalu, PhD ja Ilona Nurmela, PhD räägivad advokaatide Helen Hääle ja Katrin Oravaga varast, abiellumisest, kooselust ja ka lahutusest.

Vandeadvokaat Anne Veerpalu, PhD ja endine advokaat Ilona Nurmela, PhD veavad koos Upvestor taskuhäälingut, mille värskeim episood toob kuulajateni teema, mis seotud perekonnaõigusega. Tegu ei ole õigusnõuga vaid õigusteadmuse populariseerimisega.

Ajend taskuhäälingu teemaks tuli eelmise aasta novembris toimunud Naisadvokaatide võrgustiku aastakonverentsi paneelist, kus seoses finantsvabaduse mastermind ehk siis teemagrupi tegevusega seoses arutati erinevate kooseluvormide varareziime. Nii paneelis kui ka taskuhäälingus tõdeti, et harva arutatakse enne kirikukellasid või ka ilma nendeta lihtsalt koos elades – kooselu poolte varareziime ning nende mõju nii abielu jooksul kui ka lahutuse korral poolte varalisele seisule.

Upvestor stuudios olid sel korral kaks tunnustatud perekonnaõiguse advokaati Helen Hääl ja Katrin Orav, kes jagasid praktilisi nõuandeid, mida iga paar peaks teadma enne perekonnaseisuametisse minekut või abiellumata koos vara soetades.

 Kolm kastikest, mida enamus ei mõista

“99% inimestest ei tee mingisugust eeltööd,” ütleb Helen Hääl taskuhäälingus otse välja. Need kolm kastikest perekonnaseisuametis või notaris avaldust täites – varalahusus, ühisvara ja vara juurdekasvu tasaarvestus – võivad tunduda pelgalt formaalsusena, kuid tegelikult määravad need kogu paari varalise tuleviku.

Eriti murelikuks teeb advokaate olukord, kus perekonnaseisuametnikud soovitavad segaduses paaridele valida ühisvara ja varalahususe kõrval kolmanda variandi – vara juurdekasvu tasaarvestuse – lihtsalt sellepärast, et paar ei oska kahe esimese vahel valida. “See on igavene raamatupidamine ja Excel,” hoiatab Helen Hääl, kes on seda süsteemi praktikas läbi teinud. “Kui keegi minult küsiks, et kas soovitan seda kellelgi valida, siis kindel ei.”

Praktilised nõuanded

Taskuhääling käsitleb mitmeid praktilisi teemasid:

• Lahusvara ei tähenda automaatselt kaitset vara omajale – kui üks pool maksab oma lahusvarast perekonna kulusid, võib tekkida siiski teisel poolel tagasinõudeõigus
• Seltsing ei ole see, mida paar enamasti arvab – riigikohus on selgitanud, et lihtsalt koos elamine ja ühe poole ettevõtte kasvatamine ei tähenda automaatselt seltsingu olemasolu
• Kolme aasta reegel – kaasomandis elades aeguvad vastastikused nõuded kolme aastaga, mis võib tekitada ebaõiglast olukorda lahku minnes
• Pangasaladus – lahutuse korral on äärmiselt keeruline saada infot teise poole N26, Wise või Revoluti kontode kohta. See on reaalsus, mida advokaadid näevad iga päev: naised, kes ei tea, mitu pangakontot nende mehel on, mis on pere väärtpaberite väärtus või isegi, millised on ühised kohustused. “Klassikaline olukord on ikkagi see, et naisterahval puudub see teave,” kinnitab Helen Hääl.

Millal siis peaks advokaadi juurde minema?

Mõlemad advokaadid on ühel meelel: mitte siis, kui vesi juba ahjus keeb, vaid enne abiellumist või koos vara soetamist. “Kui on kiriklik abiellumine, lähed enne rääkima kirikuisa, pastori või rabiga, siis nüüd on meie sõnum, et enne mine hoopis räägi Heleni või Katriniga,” rõhutati taskuhäälingus.

Advokaadid arvasid, et üks konsultatsioon enne abiellumist tuleb oluliselt soodsam kui aastatepikkune kohtuvaidlus pärast lahutust. Ja mis kõige tähtsam – abieluvaralepingut saab alati muuta, kui elus midagi muutub – loomulikult vaid poolte kokkuleppel.

Eesti 2026: finantsteadlikkus jõuab ka romantilistesse suhetesse?

Podcast lõpeb lootusrikka noodiga: üha enam noori paare tulevad advokaatide juurde juba enne abiellumist. Katrin Orav näeb isegi mehi, kes ütlevad: “Ma tahan kaitsta oma tulevast abikaasat, et kui meiega peaks midagi juhtuma, siis ta kindlasti oleks kindlustatud.” Seega lootust on, et võib-olla on Eesti ühiskond jõudmas punkti, kus varanduslike küsimuste läbirääkimine enne abiellumist ei ole enam tabu, vaid vastutustundliku täiskasvanu käitumise osa.

 

Kuula podcasti täispikkuses: Upvestor, episood “Vara, abielu ja lahutus”

Külalised: advokaat Helen Hääl ja vandeadvokaat Katrin Orav