Pildil vasakult: Freek De Corte, Päivi Margna, Laura Chambeaud ja Maksymilian Jablecki
Euroopa noore advokaadi konkurss on ainulaadne võimalus noortele juristidele saada koolitust kohtuvaidlustes ja õppida õigusriigi põhimõtteid rahvusvahelise konkursi kaudu, mida rahastab Euroopa Komisjon Euroopa Liidu õigusemõistmise programmi raames. Erinevatest Euroopa riikidest pärit osalejatest koosnevates meeskondades peavad nad rakendama oma Euroopa õiguse teadmisi praktilistes rollimängu stsenaariumides. Juhtivate Euroopa õiguse praktikute koosseisus oleva žürii valvsate silmade all õpivad nad töötama koos teistest õiguskultuuridest pärit kolleegidega, et luua tugevaid kaasuseid sellistes valdkondades nagu põhiõigused ja õigusriigi põhimõte, juurdepääs õigusemõistmisele, majandusõigus, tsiviil- ja kaubandusasjades piiriülene koostöö ning kriminaalõigus. Võistlusel osalemiseks saavad kandideerida väga hea inglise keele oskusega esimest aastat praktiseerivad advokaadid.
Rohkem infot leiad projekti kodulehelt: https://younglawyerscontest.eu/
Palume advokaatidel, kes vastavad võistlusel esitatavatele nõuetele, saata motiveeritud avaldus advokatuuri juhatusele hiljemalt 10.11.2023 e-postile advokatuur@advokatuur.ee .
INTERVJUU
Novembri algul astub Trieris Euroopa noore advokaadi konkursi finaalis võistlustulle LMP advokaat Päivi Margna, kes jõudis enda tiimiga aasta kestnud konkursil Euroopa tippude hulka.
Milles Young European Lawyers’ Contest seisneb?
See on terve aasta kestev üle-Euroopaline ettevõtmine, kus kandideerimine algas mullu oktoobris ja finaal toimub tänavu novembris. Mahult intensiivsed perioodid on jaanuarist aprillini, kui esimeses voorus tuli koostada kirjalik memorandum, siis suve algul järgnes suuline eelvoor ehk poolfinaal, ning novembris valitakse finaalis võitjad. Konkurss on pikaks venitatud, sest arvestatakse, et igapäevaselt teeme me kõik oma tööd.
Mida esimene voor, memorandumi koostamine, täpsemalt kujutas?
Iga advokatuur saab saata ühe kandidaadi, ehk igast riigist üks osaleja – välja arvatud Prantsusmaalt, kus Pariisis on eraldi advokatuur ja nii tuleb sealt kaks võistlejat. Korraldaja, Euroopa Õigusakadeemia, määras osalejad neljastesse tiimidesse. Ise endale kaaslasi valida ei saa, nad lähtuvad põhimõttest et ei tekiks ühe piirkonna tiime ja et koostöö oleks tõesti üle-euroopaline. Minu meeskonda sattusid poola, belgia ja prantsuse advokaat. Ning anti kes-ees-see-mees-põhimõttel valida memorandumi teemad. Meie valisime keskkonnaõiguse, täpsemalt kliimaeesmärkide saavutamisest õhukvaliteedi osas ja riigi vastutusest selle juures.
Oli see siis midagi sellist, nagu võiks olla mõnes põhjalikumas juuramagistrantuuri kodutöös?
Midagi sellist küll, kuigi siin julgesin anda rohkem nõu, mitte piirduda ainult ülevaatega. Korraldaja andis probleemipüstituse ja mõned suunavad küsimused kaasa, sealhulgas näiteks küsiti ettepanekuid riikide vastutusele võtmiseks ja riikide mõjutamiseks ise õhukvaliteedi eesmärke saavutama.
Meie meeskond saigi kiita, kuna olime keskendunud ise ettepanekute tegemisele, mitte üksnes kirjanduse ülevaatele. Kuid see memo on suur töö, kui juba konkursile minna, siis üle jala teha ei soovita. Meie oma neljase tiimiga võtsime kõik nädala puhkust, et süveneda selle kirjutamisse. Maht pole suur, vaid 15 lehekülge, aga suur töö on saada sellele 15 leheküljele väga kontsentreeritud info. Ka hiljutisel menetluskonverentsil tõdeti, et parim menetluse algus on hea esmadokument, muidu on pärast raske leida fookust. Materjali lühikesena hoidmine sunnib hästi kriitiliselt mõtlema, et hoida fookust.
Mida oodati teilt poolfinaalis, suulises voorus?
Suulise kõnega tuli kaitsta memorandumit kohtunike paneeli ees. Nad küsivad küsimusi, vastama ei pea kohe, antakse 20 minutit aega läbimõtlemiseks. Pärast anti tagasisidet ja kuulutati välja parimad.
Tundus, et kõik kohalolijad olid väga motiveeritud, suulisi ettekandeid kuulates oli aru saada, et tase on väga kõrge. Poolfinaale oli kokku kolm ja finaali jõudsid sealt kuus tiimi, meie nende seas. Tunnustati ka parimaid oraatoreid, see on päris väärtuslik äramärkimine. Kui võitjate tiimidest ei saa keegi finaalis osaleda, siis asendatakse ta mõne väljavalitud oraatoriga. Meie meeskond kahjuks oraatori auhinda ei saanud, poolfinaalis oli üks üliheakõneleja Hollandist, kellele oli väga raske vastu saada.
Kui palju te finaalis ees ootavast teate?
Vähe, teemat me ette ei tea. Finaal toimub Trieris 6.-8. novembril. Esimene päev kulub seal koolitustele ja seminaridele, näiteks esinemisoskuste koolitusele, kus koolitajateks on Euroopa Kohtu kohtujuristid. Meie valdkonnas taandus üks oluline keskkonnaõiguse küsimus ühe konkreetse kohtujuristi eriarvamusele, kes julges lahendada asja teisiti kui kohus lahendas. Tema tuleb ka finaali esinema. Minu jaoks on see väga suur asi. Programmis on ka Euroopa Kohtu külastamine. Teisel päeval selgub ülesanne ja samal päeval peab juba ka enda teesid ette kandma.
Mis selle võrratu hollandi oraatori nii heaks tegi?
Ta oli ikka tõeline kuldsuu. Alustuseks oli tal väga ladus inglise keel. Eks me kõik seal rääkisime head keelt, aga kui närv on sees ja oled enda tavapärasest olmest väljas, on võõrkeel ikkagi üks lisasurve juures. Tema oli grammatiliselt väga hea, ta julges esineda, ta ei lugenud teksti maha. Mina ka ei lugenud, aga üllatavalt paljud lugesid. Ma ei tea, kas ta õppis kõik pähe, või kui ka plaanitust mööda läks, siis keegi aru ei saanud. Rääkis selgelt, vaatas kohtunikule silma, pöördus publiku poole – oli näha, et ta ei karda esineda ega eksida. Siit ka soovitus järgmistele: ärge lugege paberilt!
See advokaadi kui võrratu oraatori roll kipub vist olema pigem kaduv kunst?
Näiteks Tartu maakohtus jõuab tõesti haldusasjadest ainult 2% ja tsiviilasjadest 12% suulise menetluseni. Aga istungil ikka tunnen, et advokaadid kes suudavad rääkida nii veenvalt et kohtunik jääb kuulama, võivad istungil ka fookuse viia ära teise suunda. Vahel olen isegi mõelnud, et kui poleks vastaspoole esindaja, siis jää või uskuma.
Milliseid väljakutseid tõi rahvusvahelises tiimis töötamine?
Ainuüksi ajavahe tekitas juba probleeme. Ajaplaneerimine nõudis tööd, sest kõik on väga aktiivsed inimesed, igaühel igapäevatöös palju asju käsil. Meil õnnestus täitsa viimasel nädalal leida lõpuks see aeg koos töötamiseks, lõpuks taandub see ikka kompromisside tegemisele. Ka poolfinaali suuliseks osaks valmistudes tuli kompromisse teha, kes kuidas mida ette kannab, kuidas lahendame, kuidas koostööd teeme. Pidime jagama teemad nii, et arvestaks ka üksteise nõrkustega, et igaüks saaks särada seal kus ta on parim ja keskmine jääks piisavalt kõrge.
Kas ajasurve- ja stressiolukorras tekkis ka mingi võimudünaamika?
Õnneks probleeme ei tekkinud, kõik said aru et ei saa jääda ühe teema kallal jaurama, kui see kolleegide seas ei lenda. Sa võid saada parima oraatori auhinna, kui oled suur ego, aga finaalikohta see ei taga. Tööd pead suutma teha meeskonnaga.
Kas keskkonnaõigus oli teie nelja ühendav lüli?
Ei, me ei ole kõik keskkonnaõiguse advokaadid. Selle ürituse juures meeldibki mulle, et puutud kokku väga erinevate valdkondadega. Ma kuulasin teiste ettekandeid suure huviga ja sain teadmisi hoopis teistest valdkondadest. Eks see ole ka konkursi üks eesmärke. Aga oluline on ka seltskondlik networking, poolfinaalis otsustasid kaks edasi pääsenud meeskonda jääda pisut pikemalt Vilniusse. Nendega saime headeks sõpradeks ja nad on ka meie uued kontaktid, keda võib töös vaja minna. Seepärast ei tasu, kui rahvusvaheline väljavaade vähegi huvitab, seda konkurssi maha magada.
Intervjuu: Lauri Linnamäe