Tagasi

Riigil tuleks kiirelt seadustada üldkoosolekute elektrooniline pidamine ja pikendada 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamise tähtaega.

30. märts 2020 13:26

Eesti Advokatuuri pressiteade
30.03.2020

Riigil tuleks kiirelt seadustada üldkoosolekute elektrooniline pidamine ja pikendada 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamise tähtaega.

Olukorras, kus osanike koosolekute ning aktsionäride ja mittetulundusühingute liikmete üldkoosolekute läbiviimine on praktikas võimatu, samas aga on lähenemas majandusaasta aruannete kinnitamise tähtaeg, tuleb viivitamata võimaldada osanike, aktsionäride ja liikmete koosolekute elektroonilist läbiviimist. Kuni neid võimalusi ei ole, tuleb edasi lükata 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg. Nende ettepanekutega pöördusid Riigikogu õiguskomisjoni ning justiitsministri poole Eesti Advokatuur, Eesti Kindlustusseltside Liit, Nasdaq Tallinn AS, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, MTÜ FinanceEstonia, Notarite Koda ja Tööandjate Keskliit.

“Läti parlament võttis vastu äriseadustiku muudatused, millega muuhulgas kehtestas virtuaalsete koosolekute läbiviimise võimalused juba üleeelmisel nädalal. Samuti on Läti pikendanud erimeetmena majandusaasta aruannete esitamise tähtaega. Analoogsed muudatused on arutusel ka Leedus,” sõnas Eesti Advokatuuri juhatuse liige ning Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Piret Jesse.

COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukord on seadnud olulisi piiranguid osanike ja aktsionäride pääsemiseks Eestis toimuvatele koosolekutele, samuti ei ole koosolekute läbiviimine enam kui kahe inimese kogunemispiirangu 2-meetrise distantsi hoidmise nõude valguses reaalselt võimalik. Need asjaolud räägivad täiendavalt selle kasuks, et võimalikult kiiresti tuleks seadustada võimalus viia osanike- ja üldkoosolekuid läbi elektrooniliselt ning lihtsustada elektrooniliselt antud häältele kehtestatud nõudeid.

Praegu ei võimalda Eestis kehtivad seadused osanike, aktsionäride ja liikmete koosolekuid läbi viia elektrooniliste vahendite kaudu. Osanikele, aktsionäridele ja liikmetele peab olema antud võimalus koosolekul isiklikult või volitatud esindaja kaudu osaleda. Ühingud võivad küll põhikirjaga ette näha võimaluse hääle andmiseks elektrooniliste vahendite kaudu või posti teel, kuid see ei vabasta ühingut kohustusest viia koosolekut füüsiliselt läbi. Ainsaks erandiks on otsuste vastuvõtmine kirjalikult kõikide osanike või aktsionäride konsensuse alusel.

Arvestades kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, puuduvad mõistlikud põhjendused, miks koosolekuid ei peaks saama elektrooniliselt korraldada ning miks osanikel, aktsionäridel ja liikmetel ei peaks olema võimalik koosolekutel osaleda elektrooniliselt seal isiklikult kohal olemata. Samuti ei ole põhjendatud, et osanike ja aktsionäride hääled peavad vastama oluliselt rangematele nõuetele, kui näiteks nõukogu liikmete poolt elektrooniliste vahendite kaudu antud hääled.

Tänases eriolukorras tuleb võimalikult kiiresti muuta äriseadustikku, et võimaldada osanike koosolekute ning aktsionäride ja mittetulundusühingute liikmete üldkoosolekute läbiviimist elektrooniliste vahendite abil. Elektroonilises kanalis peetav koosolek peab võimaldama kahesuunalist sidet reaalajas, et osanikud, aktsionärid ja liikmed saaksid koosolekut jälgida, seal sõna võtta ja hääletada ning koosoleku juhataja ja protokollija toimuvat protokollis fikseerida.

Eriolukorra ajal peaks vastav võimalus olema tagatud kõikidele ühingutele. Muudel juhtudel võiks see olla lubatud kui selline võimalus on sätestatud ühingu põhikirjas.

Lisaks eeltoodule juhitakse pöördumises tähelepanu asjaolule, et valdav osa äriühingutest peavad juba täna või peatselt osanike koosolekul või üldkoosolekul kinnitama majandusaasta aruande. Läti Vabariigis on ühe eriolukorra meetmena pikendatud majandusaasta aruannete esitamise tähtaega kolme kuu võrra, esialgu vähemalt kuni 31. juulini 2020, suuremate äriühingute puhul kuni 31. oktoobrini 2020. Seetõttu tuleks elektrooniliste koosolekute võimaluse loomise kõrval arvestada sellega, et juba täna on paljud ettevõtjad olukorras, kus majandusaasta aruannete tähtaegne esitamine ei ole võimalik.

Seega tuleks ka Eestis kiiremas korras pikendada 2019. majandusaasta aruannete kinnitamise tähtaega, tagamaks, et vastav tähtaeg ei saabuks varem, kui vastavate osanike või üldkoosolekute otsuste vastuvõtmine on seaduses sätestatud korras reaalselt võimalik. Neil asjaoludel tuleks 2019. majandusaasta aruannete esitamise tähtaega esialgu pikendada vähemalt kolme kuu võrra.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Advokatuur, Eesti Kindlustusseltside Liit, Nasdaq Tallinn AS, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, MTÜ FinanceEstonia, Notarite Koda ja Tööandjate Keskliit.

Lisainformatsioon:

Piret Jesse
Partner, vandeadvokaat
piret.jesse@sorainen.com
+372 521 8959