MENÜÜ Prindi

Selgitav memorandum CCBE eetikakoodeksile

Selgitav memorandum CCBE eetikakoodeksile

See selgitav märgukiri valmistati ette CCBE’i alalise komitee palvel CCBE'i eetika töögrupi poolt, kes vastutas eetikakoodeksi esimese versiooni koostamise eest. Märgukirjas püütakse selgitada koodeksi sätete päritolu, illustreerida probleeme, mille lahendamiseks need on ette nähtud, eriti seoses piiriülese tegevusega ning aidata liikmesriikide pädevaid ametkondi koodeksi rakendamisel. Seejuures pole märgukiri koodeksi tõlgendamisel kohustusliku iseloomuga dokument. Seda täiendati CCBE plenaaristungil 19. mail 2006. a.

Koodeksi originaalversioonid on prantsuse ja inglise keeles. Tõlke teistesse Ühenduse keeltesse valmistavad ette vastavate riikide delegatsioonid.

Kommentaar artiklile 1.1 – Advokaadi roll ühiskonnas

Perugia deklaratsioon, mille CCBE võttis vastu 1977. aastal, fikseeris olulised kutseeetika põhimõtted, mis kehtivad advokaatide suhtes kogu Euroopa Ühenduses. Art 1.1 sätted kinnitavad taas Perugia deklaratsiooni seisukohti advokaadi rolli kohta ühiskonnas, mis on aluseks reeglitele, mis reguleerivad selle rolli teostamist.

Kommentaar artiklile 1.2 - Kutse-eetika reeglite iseloom

Need sätted kordavad sisuliselt Perugia deklaratsiooni selgitust kutse-eetika reeglite loomusest ja kuidas erinevad reeglid sõltuvad konkreetsetest kohalikest oludest, kuid põhinevad siiski ühistel väärtustel.

Kommentaar artiklile 1.3 - Koodeksi eesmärk

Need sätted arendavad Perugia deklaratsiooni põhimõtted ühtsesse eetikakoodeksisse advokaatide jaoks kogu Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning samuti CCBE vaatlejariikide advokaatide jaoks, konkreetse viitega nende piiriülesele tegevusele (nagu defineeritud Art 1.5). Art 1.3.2 sätted fikseerivad CCBE konkreetsed eesmärgid koodeksi materiaalsätete suhtes.

Kommentaar artiklile 1.4 - Kohaldamine isikute suhtes (ratione personae)

Need reeglid on formuleeritud kohaldamiseks kõikidele advokaatidele, nii nagu neid defineeritakse Advokaatide teenistusdirektiivis 1977 ja Advokaatide asutamisdirektiivis 1998, ning CCBE vaatlejariikide advokaatidele. Siia kuuluvad advokaadid nendest riikidest, mis liitusid direktiividega hiljem ja mille nimed on lisatud direktiivide parandatud versioonidesse. Koodeks kehtib vastavalt kõigi advokaatide suhtes, kelle riigid on CCBEs esindatud, kas täisliikmete või vaatlejariikidena, nimelt:

Austria Rechtsanwalt;
Belgia avocat / advocaat / Rechtsanwalt;
Bulgaaria advokat;
Horvaatia odvjetnik;
Küpros dikegóros;
Tšehhi Vabariik advokát;
Taani advokat;
Eesti vandeadvokaat;
Soome asianajaja / advokat;
endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik advokat;
Prantsusmaa avocat;
Saksamaa Rechtsanwalt;
Kreeka dikegóros;
Ungari ügyvéd;
Island lögmaður;
Iirimaa barrister, solicitor;
Itaalia avvocato;
Lätvi zvērināts advokāts;
Liechtenstein Rechtsanwalt;
Leedu advokatas;
Luxembourg avocat / Rechtsanwalt;
Malta avukat, prokuratur legali;
Madalmaad advocaat;
Norra advokat;
Poola adwokat, radca prawny;
Portugal advogado;
Rumeenia avocat;
Slovakkia advokát / advokátka;
Sloveenia odvetnik / odvetnica;
Hispaania abogado / advocat / abokatu / avogado;
Rootsi advokat;
Šveits Rechtsanwalt / Anwalt / Fürsprech / Fürsprecher / avocat / avvocato /advokat;
Türgi avukat;
Ukraina advocate;
Ühendkuningriik advocate, barrister, solicitor.

Loodetavasti on koodeks vastuvõetav ka teiste Euroopa mitte-liikmesriikide ja muude riikide õiguskutsetele, et seda saaks kohaldada vastavates konventsioonides nende ja liikmesriikide vahel.

Kommentaar artiklile 1.5 - Kohaldamine asjade suhtes (ratione materiae)

Neid reegleid kohaldatakse vahetult vaid "piiriülese tegevuse suhtes" advokaatidele Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas, nagu need on defineeritud, ja advokaatidele CCBE vaatlejariikides - vt ülal art 1.4, ja “liikmesriigi” definitsiooni art 1.6. (vt ülal samuti võimalikku laienemist tulevikus teiste riikide advokaatidele.) Piiriülese tegevuse definitsioon hõlmab näiteks kontakte riigis A, isegi kui asi puudutab riigi A sisest kohtuasja riigi A advokaadi ja riigi B advokaadi vahel; see jätab välja kontaktid riigi A advokaatide vahel riigi A kohtuasjas, mis tekib riigis B, tingimusel, et ükski nende kutsetegevustest ei toimu riigis B; see hõlmab riigi A advokaatide tegevusi riigis B, isegi siis, kui see toimub vaid kirjalike teadete vormis, mis on saadetud riigist A riiki B.

Kommentaar artiklile 1.6 – Definitsioonid

See säte defineerib rida termineid, mida kasutatakse koodeksis, "liikmesriik", "päritoluliikmesriik”, "vastuvõttev liikmesriik”, "pädev organ ", "Direktiiv 77/249/EMÜ" ja "Direktiiv 98/5/EÜ".

Viidet "kus advokaat teostab oma piiriülest tegevust" tuleb tõlgendada “piiriülese tegevuse” definitsiooni valguses, nagu antud art 1.5.

Kommentaar artiklile 2.1 – Sõltumatus

See säte kinnitab sisuliselt Perugia deklaratsiooni põhimõtte üldformuleeringut.

Kommentaar artiklile 2.2 - Usaldus ja väärikus

Ka see säte kordab Perugia deklaratsiooni üldpõhimõtet.

Kommentaar artiklile 2.3 – Konfidentsiaalsus

See säte formuleerib artiklis 2.3.1 esmalt uuesti üldpõhimõtted, mis on fikseeritud Perugia deklaratsioonis ja mida tunnistas Euroopa Kohus asjas AM&S (157/79). Seejärel kujuneb see artiklites 2.3.2 - 4 konkreetseks reegliks, mis seondub konfidentsiaalsuse kaitsega. Art 2.3.2 sisaldab baasreeglit, mis nõuab konfidentsiaalsuse nõude täitmist. Art 2.3.3 kinnitab, et see kohustus jääb advokaadi suhtes siduvaks ka siis, kui ta enam ei esinda antud klienti. Art 2.3.4 kinnitab, et advokaat ei pea mitte ainult ise täitma konfidentsiaalsuse kohustust, vaid ta peab sedasama nõudma kõigilt oma firma partneritelt ja töötajatelt.

Kommentaar artiklile 2.4 - Teiste advokatuuride ja õigusliitude eeskirjade järgimine

Advokaatide teenistusdirektiivi Art 4 sisaldab järgmisi reegleid, mida peab täitma advokaat ühest liikmesriigist, kes osutab teenuseid aeg-ajalt või ajutiselt teises liikmesriigis EÜ konsolideeritud asutamislepingu art 49 alusel :

(a) tegevusi, mis seonduvad kliendi esindamisega kohtumenetluses või riigivõimu organite ees, sooritatakse igas vastuvõtvas liikmesriigis tingimustel, mis kehtivad advokaatide jaoks selles riigis, v.a tingimused, mis nõuavad residentsust või registreerimist kutseorganisatsioonis selles riigis;
(b) advokaat, kes sooritab neid tegevusi, peab järgima vastuvõtva liikmesriigi eetikakoodeksi reegleid, samal ajal järgides päritoluliikmesriigi advokaadi kohustusi;
(c) kui neid tegevusi sooritatakse Ühendkuningriigis, siis tähendavad "eetikakoodeksi reeglid vastuvõtvas liikmesriigis" eetikakoodeksi reegleid, mida kohaldatakse nõuandeadvokaatide (solicitors) suhtes, seal kus need tegevused pole jäetud barrister`ide ja advokaatide sooritada. Vastupidisel juhul kohalduvad need eetikakoodeksi reeglid, mis kehtivad viimastele. Kuid barrister´id Iirimaalt kuuluvad alati eetikakoodeksi reeglite alla, mis kehtivad Ühendkuningriigis barrister´idele ja advokaatidele. Kui neid tegevusi sooritatakse Iirimaal, siis tähendavad "vastuvõtva liikmesriigi eetikakoodeksi reeglid", sedavõrd kuivõrd neid kohaldatakse asja suulisel esitusel kohtus, eetikakoodeksi reegleid, mis kehtivad barrister´ide suhtes. Kõigil teistel juhtudel kohaldatakse eetikakoodeksi reegleid, mis kehtivad nõuandeadvokaatidele (solicitors). Kuid barrister´id ja advokaadid Ühendkuningriigist kuuluvad alati eetikakoodeksi reeglite alla, mis kehtivad Iirimaal barrister´ide suhtes; ja
(d) advokaat, kes sooritab muid tegevusi kui neid, millele on viidatud alapunktis (a) allub päritoluliikmesriigi eetikakoodeksi reeglitele, mõjustamata nende reeglite täitmist, vaatamata nende allikale, mis kehtivad advokaadikutsele vastuvõtvas liikmesriigis, eriti need, mis puudutavad advokaadi tegevusega seotud piiranguid teistele tegevustele antud riigis, kutsealast konfidentsiaalsust, suhteid teiste advokaatidega, keeldu ühel ja samal advokaadil tegutseda osapoolte eest, kellel on vastandlikud huvid, ja reklaami. Viimatinimetatud reeglid kehtivad vaid siis, kui neid suudab järgida advokaat, kes pole rajanud tegevuskohta vastuvõtvas liikmesriigis ja sel määral, mil nende järgimine on objektiivselt õigustatud tagamaks selles riigis advokaadi tegevuse nõuetekohasus, advokaadikutse reputatsioon ja advokaadikutse ühildamatuse reeglitest kinnipidamine.

Advokaatide asutamisdirektiiv sisaldab sätteid reeglite kohta, mida peab järgima ühest liikmesriigist pärit advokaat, kes praktiseerib püsivalt teises liikmesriigis Euroopa Ühenduse konsolideeritud asutamislepingu art 43 alusel, järgnevalt:

(a) vaatamata eetikakoodeksi reeglitele, millele ta allub oma päritoluliikmesriigis, kohalduvad advokaadi suhtes, kes praktiseerib oma päritoluliikmesriigi kutsenimetuse all, samad eetikakoodeksi reeglid kui advokaatide suhtes, kes praktiseerivad vastuvõtva liikmesriigi vastavate kutsenimetuste all kogu vastuvõtva liikmesriigi territooriumil teostatava tegevuse osas (Art 6.1);
(b) vastuvõttev liikmesriik võib nõuda advokaadilt, kes praktiseerib oma päritoluliikmesriigi kutsenimetuse all, kas sõlmida vastutuskindlustus või liituda kutsegarantiifondiga vastavalt riigi poolt fikseeritud reeglitele kutsetegevuste jaoks, mida tema territooriumil sooritatakse. Oma päritoluliikmesriigi kutsenimetuse all praktiseeriv advokaat vabastatakse selles nõudest, kui advokaat suudab tõestada, et ta on kindlustatud või et tal on garantii, mis on võimaldatud vastavalt päritoluliikmesriigi reeglitele, sedavõrd kuivõrd selline kindlustus või garantii on samaväärne kindlustustingimuste ja ulatusega. Kui kindlustus on vaid osaliselt samaväärne, siis võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad organid nõuda täiendava kindlustuse või garantii võtmist päritoluliikmesriigi reeglite kohasele kindlustusele või garantiile mittevastavas osas. (art 6.3); ja
(c) advokaat, kes on registreeritud vastuvõtvas liikmesriigis oma päritoluliikmesriigi kutsenimetuse all võib praktiseerida palgalise advokaadina teise advokaadi teenistuses, advokaatide ühenduse või firma teenistuses, või avalik-õigusliku või eraõigusliku ettevõtte teenistuses sellises ulatuses, mida vastuvõttev liikmesriik lubab advokaatide jaoks, kes on registreeritud kutsenimetuse all, mida kasutatakse selles riigis (art 8).

Juhtudel, mis pole kaetud kummagi direktiiviga või mis ületavad direktiivide nõudmiste piirid, tuleb advokaadi EÜ õigusest tulenevaid kohustusi järgida teiste advokatuuride ja õigusliitude reegleid tõlgendada muu olulise regulatsiooni kohaselt, nt direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta (2000/31/EC). Koodeksi peamine eesmärk on minimeerida ja võimalusel üldse elimineerida probleemid, mis võivad tuleneda "topelteetikakoodeksi" rakendamisest, st enam kui ühe komplekti potentsiaalselt põrkuvate riiklike reeglite rakendamisega antud konkreetse situatsiooni suhtes (vt Art 1.3.1).

Kommentaar artiklile 2.5 – Sobimatud ametikohad

Nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikides endas on erinevused selles suhtes, kuivõrd on advokaatidel lubatud tegutseda muudel kutsealadel, näiteks äritegevuses. Reeglite eesmärk, mis välistavad advokaadid teistest ametitest on kaitsta advokaati mõjude eest, mis võivad kahjustada advokaadi sõltumatust või tema rolli õigusemõistmisel. Nende reeglite variatsioonid kajastavad erinevaid kohalikke tingimusi, erinevaid arusaamu advokaatide nõuetekohastest funktsioonidest ja erinevaid reeglite moodustamise meetodeid. Näiteks eksisteerib mõnedel juhtudel täielik keeld tegutseda teatud aladel, samas on teistel juhtudel tegevus muudel aladel üldiselt lubatud, tingimusel, et järgitakse advokaadi sõltumatuse erilisi kaitsemeetmeid.

Art 2.5.2 ja art. 3 sätestavad erinevad olukorrad, milles ühe liikmesriigi advokaat sooritab piiriüleseid tegevusi (nagu defineeritud art 1.5) vastuvõtvas liikmesriigis, kui ta pole vastuvõtva riigi juriidilise kutse liige.

Art 2.5.2 seab advokaadile, kes tegutseb vastuvõtva riigi kohtumenetluses või vastuvõtva riigi riiklike organite ees, kohustuse järgida täiel määral vastuvõtva riigi reegleid, mis puudutavad sobimatuid tegevusalasid. See kehtib sõltumata sellest, kas advokaadil on tegevuskoht vastuvõtvas riigis või mitte.

Art 2.5.3, teisest küljest, paneb advokaadile kohustuse täita vastuvõtva riigi reegleid, mis puudutavad keelatud või sobimatuid tegevusalasid teistel juhtudel, kuid vaid siis, kui advokaat, kellel on tegevuskoht vastuvõtvas liikmesriigis soovib vahetult osaleda äritegevuses või muudes tegevustes, mis pole seotud õiguse praktiseerimisega.

Kommentaar artiklile 2.6 – Isiklik reklaam

Termin "isiklik reklaam" katab advokaadibüroode reklaami ja samuti üksikute advokaatide reklaami, erinevalt korporatiivsest reklaamist, mida organiseerivad advokatuurid ja õigusliidud oma liikmete jaoks tervikuna. Reeglid, mis reguleerivad advokaatide poolt tehtavat isiklikku reklaami erinevad liikmesriigiti tunduvalt. Art 2.6 sätestab selgelt, et piiriüleses praktikas puuduvad olulised vastuväited isiklikule reklaamile. Kuid advokaate piiravad siiski keelud ja kitsendused, mis on fikseeritud nende päritoluliikmesriigi kutsereeglites, samuti need, mis on fikseeritud vastuvõtva riigi reeglitega, kui need on advokaadile kohustuslikud Advokaatide teenistusdirektiivi või Advokaatide asutamisdirektiivi alusel.

Kommentaar artiklile 2.7 – Kliendi huvid

See säte toonitab üldist põhimõtet, et advokaat peab alati asetama kliendi huvid kõrgemale enda või oma kolleegide huvidest.

Kommentaar artiklile 2.8 - Advokaadi vastutuse piiramine kliendi ees

See säte selgitab, et puuduvad olulised vastuväited advokaadi vastutuse piiramisele kliendi ees piiriüleses praktikas, kas lepingu alusel või aktsiaseltsi, seltsingu või osaühingu kasutamisega. Siiski täheldatakse, et seda võib kaaluda vaid siis, kui asjakohane seadus ja eetikakoodeks seda lubavad - mitmes jurisdiktsioonis seadus või kutsereeglid keelavad või kitsendavad sellist vastutuse piiramist.

Kommentaar artiklile 3.1 - Ülesande vastuvõtmine ja sellest loobumine

Art 3.1.1 sätted on kavandatud tagama, et advokaadi ja kliendi vahel toimib suhe ja et advokaat saab ülesande tegelikult kliendilt, olgugi et ülesandeid võib edastada nõuetekohaselt volitatud vahendaja. Advokaadi kohustuseks on veenduda vahendaja pädevuses ja kliendi soovides.

Art 3.1.2 käsitleb viisi, kuidas advokaat peab oma kohustusi täitma. Säte, et advokaat peab võtma isikliku vastutuse talle antud juhiste täitmisel tähendab, et advokaat ei saa vältida vastutust selle teistele loovutamise teel. See ei takista advokaadil taotleda oma juriidilise vastutuse piiramist määral, mis on lubatud asjakohase seadusega või kutsereeglitega – vt art 2.8.

Art 3.1.3 fikseerib põhimõtte, millel on eriline tähtsus piiriüleste tegevuste suhtes, näiteks kui advokaadil palutakse käsitleda asja teisest riigist pärineva advokaadi või kliendi nimel, kes pole võibolla tuttav vastava seaduse ja praktikaga, või kui advokaati palutakse käsitleda asja, mis puudutab teise riigi seadust, millega ta pole tuttav.

Advokaadil on üldiselt õigus keelduda ülesannet vastu võtmast, kuid art 3.1.4 fikseerib, et kui ta selle on kord vastu võtnud, siis on tal ka kohustus asjast mitte loobuda, tagamata, et kliendi huvid oleks kaitstud.

Kommentaar artiklile 3.2 – Huvide konflikt

Art. 3.2.1 sätted ei takista advokaadil tegutseda kahe või enama kliendi eest samas asjas, tingimusel, et nende huvid pole vastuolulised ja et puudub oluline risk sellise konflikti tekkeks. Kui advokaat tegutseb juba kahe või enama kliendi eest sellisel viisil ja hiljem tekib nende klientide vahel huvide konflikt või usalduse kaotuse risk või muud asjaolud, mis võivad mõjutada advokaadi sõltumatust, siis peab advokaat loobuma tegutsemast kummagi või kõigi nende eest.

Siiski võib tekkida olukord, kus sama advokaadi kahe või enama kliendi vahel tekivad erimeelsused, kus advokaadil oleks sobiv püüda tegutseda vahendajana. Sel juhul peab advokaat hindama, kas klientide vahel on selline huvide konflikt, mis nõuab, et advokaat loobuks klientide eest tegutsemast. Kui see pole vajalik, võib advokaat kaaluda, kas oleks sobiv asjade seisu klientidele selgitada, saavutada nende nõusolek ja püüda tegutseda vahendajana, et lahendada nendevaheline erimeelsus ja alles siis, kui selline katse ebaõnnestub, lõpetada nende esindamine.

Art 3.2.4 kehtib art. 3 toodud sätete kohta advokaatide suhtes, kes praktiseerivad ühingus. Näiteks advokaadibüroo peaks lõpetama esinduse, kui kahe büroo kliendi vahel on huvide konflikt, isegi kui kumbagi klienti esindab erinev advokaat. Teisest küljest, erandina, Inglise barrister`ide poolt kasutatavas advokaadikontori vormis, kus iga advokaat tegutseb kliendi eest individuaalselt, on ühingu erinevatel advokaatidel võimalik tegutseda vastupidiste huvidega klientide eest.

Kommentaar artiklile 3.3 - Pactum de Quota Litis

Need sätted kajastavad kõikide liikmesriikide ühist seisukohta, et reguleerimata kokkulepe tinglike tasude kohta (pactum de quota litis) pole sobiv nõuetekohaseks õigusemõistmiseks, kuna  see soodustab spekulatiivset kohtuskäimist ja seda võidakse kuritarvitada. Antud sätete eesmärgiks pole aga takistada kokkulepete sõlmimist, mille alusel advokaatidele tasutakse vastavalt tulemustele või vaid siis, kui hagi või menetlus on edukas, tingimusel, et need kokkulepped on piisava regulatsiooni ja kontrolli all, et tagada kliendi kaitse ja nõuetekohane õigusemõistmine.

Kommentaar artiklile 3.4 - Tasu reguleerimine

Art 3.4 fikseerib kolm nõuet: üldine nõue avalikustada kliendile advokaadi tasu, nõue, et tasu suurus peab olema õiglane ja mõistlik, ning nõue tasu vastavuse kohta kehtiva seaduse ja kutsereeglitega.

Mitmes liikmesriigis eksisteerib mehhanism advokaaditasude reguleerimiseks siseriiklike seaduste või eetikakoodeksi alusel, kas advokatuuri otsusel või muul viisil. Olukordades, mida reguleerib Advokaatide asutamisdirektiiv, kus advokaat allub vastuvõtva riigi seadustele ja ka päritoluliikmesriigi reeglitele, võivad tasu võtmise aluste suhtes kehtida mõlemad reeglistikud.

Kommentaar artiklile 3.5 - Ettemaks

Art 3.5 eeldab, et advokaat võib tahta advokaaditasu ja/või kulude osas ettemakse teostamist,, kuid kehtestab piirangu, et sellise makse suurus ei tohi ületada vastavate tasude ja kulude mõistlikku hinnangulist suurust.. Vt samuti art 3.1.4 õigust asjast loobuda.

Kommentaar artiklile 3.6 - Tasu jagamine mitteadvokaatidega

Mõnes liikmesriigis on advokaatidel lubatud praktiseerida assotsiatsioonis teatud teiste atesteeritud kutsete liikmetega, nii juriidiliste kutsete kui ka muude kutsetega. Art 3.6.1 sätted pole kavandatud takistama tasu jagamist sellises atesteeritud assotsiatsiooni vormis. Samuti pole need sätted kavandatud takistama tasu jagamist advokaatide poolt, kelle jaoks kehtib koodeks (vt art 1.4 ülal) teiste "advokaatidega", näiteks advokaadid mitteliikmesriikidest või teistest liikmesriikide juriidilistest kutsetest, näiteks notarid.

Kommentaar artiklile 3.7 – Õigusabi

Art 3.7.1 toonitab vajadust püüda lahendada vaidlus sellisel viisil, mis oleks kliendile majanduslikult kõige optimaalsem sh anda talle nõu, kas on mõistlik püüda saavutada kokkulepe või soovitada alternatiivset vaidluse lahendamise võimalust.

Art 3.7.2 nõuab, et advokaat informeeriks klienti riigi õigusabi võimalusest, kui see võimalus on olemas. Liikmesriikides on väga erinevad sätted riigi õigusabi olemasolu kohta. Piiriüleses tegevuses ei tohi advokaat unustada võimalust, et siseriiklikes seadustes on sätted riigi õigusabi kohta, millega advokaat pole tuttav.

Kommentaar artiklile 3.8 - Kliendi vahendid

Art 3.8 sätted kajastavad soovitusi, mille CCBE võttis vastu Brüsselis 1985. a novembris vajaduse kohta saavutada minimaalne regulatsioon, mis reguleeriks advokaadi halduses olevate kliendi vahendite nõuetekohast kontrolli ja käsutamist Ühenduses. Art 3.8 fikseerib minimaalsed normid, mida tuleb järgida, samas mitte sekkudes siseriikliku süsteemi detailidesse, mis võimaldavad täielikumat ja rangemat kliendi vahendite kaitset.

Advokaat, kelle halduses on kliendi vahendid, peab isegi piiriülese tegevuse käigus järgima oma päritoluliikmesriigi advokatuuri reegleid. Advokaat peab olema teadlik küsimustest, mis kerkivad, kui kohalduvad rohkem kui ühe liikmesriigi reeglid, eriti siis, kui advokaadil on tegevuskoht vastuvõtvas riigis Advokaatide asutamisdirektiivi alusel.

Kommentaar artiklile 3.9 – Vastutuskindlustus

Art 3.9.1 kajastab soovitusi, mille CCBE samuti võttis vastu Brüsselis 1985. a novembris, vajaduse kohta kindlustada kõik Ühenduse advokaadid riskide vastu, mis kerkivad nõuetest nende vastu süüdistatuna ametialases lohakuses.

Art 3.9.2 vaatleb olukorda, kui kindlustust ei saa võtta alusel, mis on fikseeritud Art 3.9.1.

Kommentaar artiklile 4.1 - Kohtus kehtivad käitumiseeskirjad

See säte kehtestab põhimõtte, et advokaat on kohustatud järgima kohtu või vahekohtu reegleid, kus ta praktiseerib või esineb.

Kommentaar artiklile 4.2 - Erapooletus kohtumenetluses

See säte kehtestab üldise põhimõtte, et võistlevas protsessis ei tohi advokaat püüda saavutada oma vastase ees ebaõiglast eelist. Advokaat ei tohi näiteks võtta kohtunikuga ühendust ilma eelnevalt vastaspoole advokaati informeerimata ega esitada kohtunikule tõendeid, teatisi või dokumente nendest vastaspoole advokaati varakult teavitamata, välja arvatud juhul, kui see on lubatud menetluse reeglitega. Ulatuses, mis pole seadusega keelatud ei tohi advokaat anda kohtule teada või esitada kohtule ettepanekuid asja kompromisslahenduseks, mis on teinud teine osapool või selle advokaat, ilma teise osapoole advokaadi sõnaselge nõusolekuta. Vt samuti art. 4.5 allpool.

Kommentaar artiklile 4.3 - Käitumine kohtus

See säte kajastab vajalikku tasakaalu lugupidamise vahel kohtu ja seaduse suhtes, ühelt poolt, ja kliendi parimates huvides tegutsemise vahel, teiselt poolt.

Kommentaar artiklile 4.4 - Ebaõiged või eksitavad andmed

See säte kehtestab põhimõtte, et advokaat ei tohi kunagi teadlikult kohut eksitusse viia. See on vajalik selleks, et kohtute ja juriidilise kutse esindajate vahel oleks usaldus.

Kommentaar artiklile 4.5 - Suhted vahekohtunikega jne.

See säte laiendab eelnevaid sätteid kohtute ja muude organite suhtes, kes teostavad kohtu- ja kvaasi-kohtu funktsioone.

Kommentaar artiklile 5.1 - Advokaadiameti ühtsus

Need sätted, mis rajanevad Perugia deklaratsioonil, toonitavad, et avalikkuse huvides on, et juriidilise kutse liikmed säilitaks omavahel usalduse ja koostöö vaimu. Kuid seda ei saa ära kasutada, et õigustada juriidilise kutse huve seadmist õigusemõistmise või klientide huvide vastu (vt samuti art 2.7).

Kommentaar artiklile 5.2 – Koostöö

See säte arendab samuti Perugia deklaratsioonis esitatud põhimõtet, mille eesmärgiks on vältida arusaamatusi erinevate liikmesriikide advokaatide vahelistes suhetes.

Kommentaar artiklile 5.3 - Advokaatide omavaheline suhtlemine

Teatud liikmesriikides tuleb suhtlust advokaatide vahel (kirjalikku või suulist) tavaliselt hoida konfidentsiaalsena. See tähendab, et suhtluse sisu ei tohi teistele avalikustada, seda ei saa edasi anda advokaatide klientidele ning seda ei saa mingil juhul kohtus esitada. Teistes liikmesriikides pole selliseid tagajärgi, kui suhtlust pole tähistatud “konfidentsiaalsena”.

Mõnes liikmesriigis peab advokaat hoidma oma kliendi täies ulatuses informeerituna igast asjakohasest teabest kolleegilt, kes tegutseb teise osapoole esindajana, seejuures tähendab tähis “konfidentsiaalne” vaid seda, et tegemist on juriidilise materjaliga, mis on mõeldud teavet saavale advokaadile ja tema kliendile ning et kolmandad pooled ei tohi seda kuritarvitada.

Mõnes riigis on nii, et kui advokaat soovib osutada, et kiri on saadetud kavatsusega vaidlus lahendada kompromissi teel ja et seda ei tule esitada kohtule, siis tähistab advokaat kirja “eelarvamuseta”.

Need olulised siseriiklikud erinevused tekitavad palju arusaamatusi. Seetõttu peavad advokaadid olema ülimalt hoolikad, toimetades piiriülest suhtlust.

Kui advokaat soovib saata kirja kolleegile teises liikmesriigis sellel alusel, et seda tuleb vaadelda nendevahelise konfidentsiaalse materjalina, või et see on “eelarvamuseta”, siis peab advokaat varakult küsima, kas kirja võidakse aktsepteerida sellel alusel. Advokaat, kes soovib, et teadet tuleb aktsepteerida sellel alusel, peab seda selgelt välja ütlema teatise päises või kaaskirjas.

Advokaat, kes on sellise teatise kavandatud saaja, kuid kes pole suuteline järgima või tagama selle saatmise tingimuse järgimist, peab saatjat sellest koheselt teavitama, hoides seega ära teatise saatmise. Kui teatis on juba kätte saadud, siis peab saaja selle saatjale tagastama selle sisu avaldamata või sellele mingil viisil viitamata; kui saaja siseriiklik seadus või reeglid takistavad saajal selle nõude järgimist, siis peab ta saatjat sellest koheselt teavitama.

Kommentaar artiklile 5.4 - Tasu soovitamise eest

See säte kajastab põhimõtet, et advokaat ei peaks maksma ega saama tasu kliendi soovitamise eest, mis tekitaks riski kahjustada kliendi vaba advokaadi valikut või kliendi huvi saada parim teenus. See ei takista tasu jagamise kokkulepet advokaatide vahel nõuetekohasel alusel (vt samuti Art 3.6 üleval).

Mõnes liikmesriigis on advokaatidel teatud juhtudel lubatud vastu võtta ettemaksu, tingimusel, et kliendi parimad huvid on tagatud, et klienti kõigest teavitatakse ja klient on ettemaksuga nõustunud. Sellisel juhul kujutab advokaadi poolt võetud ettemaks osa advokaadi tasust kliendile osutatud teenuste eest ja see ei lange soovitamistasude keelu alla, mille eesmärgiks on takistada advokaatidel salajase kasumi teenimine.

Kommentaar artiklile 5.5 - Suhtlemine vastaspoolega

See säte kajastab üldiselt aktsepteeritud põhimõtet ja selle eesmärgiks on edendada sujuvat asjaajamist advokaatide vahel ning takistada katseid teise advokaadi klienti ära kasutada.

Kommentaar artiklile 5.6 – Advokaadi vahetus

Art 5.6 käsitles advokaadi vahetust. See eemaldati koodeksist 6. dets. 2002.

Kommentaar artiklile 5.7 - Vastutus tasude maksmise eest

Need sätted kordavad olulisel määral üle Perugia deklaratsiooni vastavaid sätteid. Kuna arusaamatused maksmatajäänud tasude eest vastutust kandva poole suhtes on tavaline põhjus, mis kutsub esile arvamuste lahknevuse erinevate liikmesriikide advokaatide vahel, siis on tähtis, et advokaat, kes soovib välistada või piirata oma isiklikku kohustust olla vastutav väliskolleegi tasude eest, peaks saavutama selge kokkuleppe selles küsimuses kohe tehingu alguses.

Kommentaar artiklile 5.8 – Noorte advokaatide koolitus

5.8 Pidev erialane enesetäiendamine

Iga advokaadi ametialaseks kohustuseks on end pidevalt kursis hoida arengutega seadusandluses. Eriti oluline on, et advokaadid oleks teadlikud Euroopa õiguse kasvavast mõjust nende tegevusele.

Kommentaar artiklile 5.9 - Vaidlused erinevate liikmesriikide advokaatide vahel

Advokaadil on õigus kasutada igasugust õiguslikku või muud vahendit oma kolleegi vastu teises liikmesriigis, millele tal on õigus. Siiski on soovitav, et kui on tegemist kutsealase eetikanormide rikkumise või kutsealase vaidlusega, siis peaks püüdma esmalt vaidlus sõbralikult lahendada, vajadusel vastava advokatuuri või õigusliidu abil.