Euroopa eetikakoodeks

EUROOPA ADVOKAATIDE EETIKAKOODEKS

1. PREAMBUL

1.1 Advokaadi roll ühiskonnas

Õigusriigis on advokaadil täita eriline roll. Advokaadi kohustused ei alga ega lõpe temale antud ülesannete truu täitmisega seadusega lubatud piires. Advokaat peab teenima õigluse huve ning samuti nende isikute huve, kelle õigusi ja vabadusi ta on usaldatud maksma panema ja kaitsma. Advokaadi kohuseks ei ole mitte üksnes kaitsta oma klienti, vaid olla kliendile ka nõuandjaks. Lugupidamine advokaadi kutsealase funktsiooni vastu on õigusriigi oluliseks tingimuseks, samuti demokraatia eelduseks ühiskonnas.  
Advokaadi roll paneb advokaadile seetõttu erinevaid õiguslikke ja moraalseid kohustusi (mis mõnikord võivad osutuda vastuolulisteks):
• kliendi ees;
• kohtute ja muude võimuorganite ees, kelle ees advokaat oma klienti kaitseb või klienti esindab;
• advokaadi kutse ees üldiselt ning selle iga liikme ees eraldi;
• avalikkuse ees, kelle jaoks on vaba ja sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutse enda poolt kehtestatud reeglite vastu, oluline vahend inimõiguste kaitsmiseks sõltumata riigivõimust ning muudest ühiskonna huvigruppidest.

1.2 Kutse-eetika reeglite iseloom

1.2.1. Kutse-eetika nõuded on koostatud lähtuvalt nende isikute nõusolekust, kelle suhtes neid rakendatakse, et tagada advokaadi poolt tema tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud ja oluliseks peetava funktsiooni nõuetekohane täitmine. Kui advokaat nimetatud eeskirju ei täida, võib see tuua kaasa distsiplinaarkaristuse.

1.2.2. Iga Advokatuuri või Õigusliidu eeskirjad põhinevad tema traditsioonidel. Neid kohandatakse vastavalt advokaadikutse ülesehitusele ja tegevusvaldkonnale konkreetses Liikmesriigis ning seal kehtivale kohtu- ja halduskorrale ning siseriiklikule seadusandlusele. Nimetatud eeskirju ei ole võimalik ega soovitav kontekstist eraldada, samuti tuleb hoiduda püüdest rakendada üldiselt neid eeskirju, mis olemuslikult pole selleks kõlblikud.

Iga Advokatuuri ja Õigusliidu eeskirjad põhinevad siiski samadel väärtustel ning enamikel juhtudel annavad tunnistust ühisest põhialusest.

1.3 Koodeksi eesmärk

1.3.1. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna jätkuv integratsioon ning advokaatide üha sagenev piiriülene tegevus Euroopa Majanduspiirkonnas on avalikkuse huvisid silmas pidades kutsunud esile vajaduse luua ühtsed eeskirjad, mis kehtiksid kõigi Euroopa Majanduspiirkonna advokaatide suhtes, sõltumata sellest, millisesse Advokatuuri või Õigusliitu nad kuuluvad, kui nad osutavad piiriülest õigusteenust. Nimetatud reeglite kehtestamise eesmärgiks on leevendada raskusi, mis tulenevad "topelteetikakoodeksi" rakendamisest, nimelt EL direktiivi 77/249/EMÜ artiklites 4 ja 7.2 ja EL direktiivi 98/5/EÜ artiklites 6 ja 7 sätestatu.

1.3.2. CCBE kaudu advokaadikutset esindavad organisatsioonid teevad ettepaneku alljärgnevates artiklites sätestatud eeskirjade:

• tunnustamiseks praegusel hetkel kõikide Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna Advokatuuride ja Õigusliitude ühisarvamusena;
• võimalikult kiireks vastuvõtmiseks nende rakendamiseks kooskõlas siseriiklike või Euroopa Majanduspiirkonna tegevuskorraga seoses advokaadi piiriülese tegevusega Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas;
• arvesse võtmiseks siseriiklike kutse-eetika ja kutsepraktika eeskirjade igakordsel läbivaatamisel nende jätkuva ühtlustamise eesmärgil.

Lisaks eeltoodule väljendavad nimetatud organisatsioonid oma soovi, et siseriiklike kutse-eetika ja kutsepraktika eeskirju tõlgendataks ja rakendataks võimaluse korral kooskõlas käesolevas Koodeksis toodud eeskirjadega.

Pärast käesolevas Koodeksis sätestatud eeskirjade vastuvõtmist nende rakendamiseks advokaadi piiriülese tegevuse suhtes, jääb advokaadile kohustus järgida ka oma kohaliku Advokatuuri või Õigusliidu eeskirju ulatuses, mil need on koosõlas käesoleva Koodeksiga.

1.4 Kohaldamine isikute suhtes (ratione personae)

Käesolevat Koodeksit tuleb kohaldada advokaatide suhtes nii, nagu neid määratletakse EL direktiivis 77/249/EMÜ ja EL direktiivis 98/5/EÜ ning CCBE Vaatlejariikide advokaatide suhtes.

1.5 Kohaldamine asjade suhtes (ratione materiae)

Kahjustamata taotlust ühtlustada vaid Liikmesriigi siseselt kehtivaid kutse-eetika ja kutsepraktika eeskirju, rakendatakse alljärgnevaid eeskirju advokaadi piiriülese tegevuse suhtes Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas. Piiriülene tegevus tähistab:

(a) kõiki kutsealaseid kontakte teiste Liikmesriikide advokaatidega, peale advokaadi enda Koduriigi advokaatide;

(b) advokaadi kutsealast tegevust teistes Liikmesriikides, peale advokaadi enda Koduriigi, sõltumata advokaadi füüsilisest kohalviibimisest vastavas Liikmesriigis.

1.6 Mõisted

Käesolevas Koodeksis:

“Liikmesriik” tähistab Euroopa Liidu Liikmesriiki või muud riiki, mille õiguskutse on lülitatud artiklisse 1.4.

"Päritoluliikmesriik" tähistab Liikmesriiki, kus advokaat omandas õiguse kasutada oma kutsenimetust.

"Vastuvõttev liikmesriik" tähistab mistahes muud Liikmesriiki, kus advokaat teostab oma piiriülest tegevust.

"Pädev organ" tähistab vastava Liikmesriigi kutseorganisatsiooni või organit, mis vastutab kutse-eetika eeskirjade kehtestamise ning advokaatidele distsiplinaarkaristuse rakendamise eest.

EL direktiiv 77/249/EMÜ tähendab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 22. märtsi 1997.a direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta.

EL direktiiv 98/5/EÜ tähendab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16. veebruari 1998.a direktiivi, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon.

2. ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1 Sõltumatus

2.1.1. Need paljud kohustused, mis advokaadile on seatud, nõuavad advokaadi täielikku sõltumatust, vabadust igasugusest välismõjust, eriti sellisest, mis võib tuleneda tema isiklikest huvidest või välissurvest. Selline sõltumatus on usalduse tekkeks õigusemõistmisel sama vajalik kui kohtuniku erapooletus. Advokaat peab seetõttu vältima oma sõltumatuse ohtuseadmist ja mitte tegema mööndusi oma kutsenormidest kinnipidamisel klientide, kohtu või kolmandate isikute kasuks.

2.1.2. Sõltumatus on vajalik nii kohtuvälistes asjades kui kohtus. Advokaadi poolt kliendile antud nõuanne ei oma mingist väärtust, kui advokaat annab selle eesmärgiga kliendile meelepärane olla, teenida oma isiklikke huve või alludes välisele survele.

2.2 Usaldus ja väärikus

Suhe kliendi ja advokaadi vahel saab põhineda usaldusel vaid siis, kui advokaadi au, ausus ja väärikus on väljaspool kahtlust. Advokaadi jaoks on need traditsioonilised voorused kutsealased kohustused.

2.3 Konfidentsiaalsus

2.3.1. Advokaadi tegevuse juures on ülimalt tähtis, et kliendid ütleks talle asju, mida nad teistele ei avaldaks, ning et advokaat saaks muud informatsiooni usalduse alusel. Konfidentsiaalsuse kindluse puudumisel ei saa tekkida usaldust. Seetõttu on konfidentsiaalsus advokaadi esmaseks ja põhiõiguseks ning -kohustuseks.

Advokaadi konfidentsiaalsuskohustus teenib õigusemõistmise ja kliendi huve. Seetõttu on sellel õigus riigi erikaitsele.

2.3.2. Advokaat peab hoidma konfidentsiaalsena kogu advokaadile kutsealase tegevuse käigus teatavaks saanud informatsiooni.

2.3.3. Konfidentsiaalsuskohustus ei ole ajaliselt piiratud.

2.3.4. Advokaat peab nõudma oma partneritelt ja töötajatelt ning teistelt tema poolt kutseteenuste osutamise käigus tegevusse kaasatud isikutelt sama konfidentsiaalsuskohustuse järgimist.

2.4 Teiste Advokatuuride ja Õigusliitude eeskirjade järgimine

Piiriülese tegevuse korral võib teisest Liikmeriigist pärinev advokaat olla kohustatud järgima vastuvõtva liikmesriigi Advokatuuri või Õigusliidu kutseeeskirju. Advokaadid on kohustatud tutvuma eeskirjadega, mis mõjutavad nende tegevust.

CCBE liikmesorganisatsioonid on kohustatud esitama CCBE sekretariaadile oma eetikakoodeksi, et kehtiv eetikakoodeks oleks sekretariaadis kättesaadav igale advokaadile.

2.5 Sobimatud ametikohad

2.5.1. Selleks, et teostada oma kutsealast tegevust nõuetekohase sõltumatusega ja viisil, mis on kooskõlas tema kohustusega osaleda õigusemõistmises, võib advokaadil olla keelatud teatud ametikohtadel töötamine.

2.5.2. Advokaat, kes esindab või kaitseb klienti kohtumenetluses või vastuvõtva liikmesriigi mis tahes ametiasutuses, on kohustatud seal järgima sobimatuid ametikohti puudutavaid nõudeid, sedavõrd kuivõrd need kehtivad vastuvõtva liikmesriigi advokaatide suhtes.

2.5.3. Advokaat, kes tegutseb vastuvõtvas liikmesriigis, kus ta soovib otseselt tegeleda õiguse praktiseerimisega mitteseotud äri- või muu tegevusega, on kohustatud järgima vastavas Liikmesriigis kehtivaid ning sealsete advokaatide suhtes kohaldatavaid keelatud või sobimatuid ametikohti reguleerivaid nõudeid.

2.6 Isiklik reklaam

2.6.1. Advokaadil on õigus informeerida avalikkust oma tegevusest tingimusel, et see informatsioon on õige ja pole eksitav, järgides konfidentsiaalsuse kohustust ja teisi advokaadikutse põhiväärtusi.

2.6.2. Advokaadi isiklik reklaam igasuguses meediavormis, näiteks press, raadio, televisioon, elektrooniline äriside jne on lubatud sellises ulatuses, mis on kooskõlas p 2.6.1 nõuetega.

2.7 Kliendi huvid

Tingimusel, et kõik seadusesätted ja kutse-eetika eeskirjad on täidetud, peab advokaat alati tegutsema kliendi parimates huvides, eelistades kliendi huve advokaadi enda ja kolleegide huvidele.

2.8 Advokaadi vastutuse piiramine kliendi ees

Advokaat võib piirata oma vastutust kliendi ees päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi seadustega lubatud ulatuses kooskõlas advokaadi suhtes kohaldatava kutse-eetika eeskirjaga.

3. SUHTED KLIENTIDEGA

3.1 Ülesande vastuvõtmine ja sellest loobumine

3.1.1. Advokaat ei või osapoole asjaga tegeleda ilma selle osapoole korralduseta. Advokaat võib siiski tegutseda juhul, kui ta on saanud vastavad juhised teiselt advokaadilt, kes ise tegutseb vastava osapoole nimel või kui ülesanne on temale määratud pädeva organi poolt.

Advokaat peab tegema mõistlikke jõupingutusi, et tuvastada temale ülesande andnud isiku või organi isikusamasus, pädevus ja volitused, kui teatud asjaolud viitavad vastava isiku või organi isikusamasuse, pädevuse ja volituste ebaselgusele.

3.1.2. Advokaat on kohustatud nõustama ning esindama oma klienti viivitamatult, kohusetundlikult ja asjakohase hoolega. Advokaat on kohustatud võtma endale isikliku vastutuse temale kliendi poolt antud ülesande täitmise eest ja ta on kohustatud hoidma klienti kursis advokaadile usaldatud ülesande täitmise käiguga.

3.1.3. Advokaat ei tohi käsitleda asja, mille kohta advokaat teab või peaks teadma, et ta pole pädev seda käsitlema, ilma teise vastavat valdkonda tundva advokaadi kaasabita.

Advokaat ei või vastu võtta ülesannet, kui tema töökoormus ei võimalda tal selle viivitamatut täitmist.

3.1.4. Advokaat ei või loobuda asjast sellisel viisil või sellistel asjaoludel, kus kliendil pole võimalik mujalt õigeaegselt õigusabi saada, et vältida kahju kannatamist kliendi poolt.

3.2 Huvide konflikt

3.2.1. Advokaat ei tohi samas asjas nõustada ega esindada kahte või enamat klienti või tegutseda nende nimel, kui nende isikute huvid on vastuolus või on tõsine oht, et selline vastuolu klientide huvide vahel võib tekkida.

3.2.2. Huvide konflikti ilmnemisel klientide vahel või usalduse kaotuse ohu korral või kui advokaadi sõltumatus võib sattuda ohtu, peab advokaat loobuma tegutsemisest mõlema või kõigi asjaosaliste klientide eest.

3.2.3. Samuti peab advokaat keelduma tegutsemast uue kliendi eest, kui eksisteerib endise kliendi usalduse rikkumise oht või kui advokaadi teadmised eelmise kliendi juhtumist annaksid uuele kliendile ebakohase eelise.

3.2.4. Kui advokaadid praktiseerivad ühingutes, siis kohaldatakse ülaltoodud punkte 3.2.1. kuni 3.2.3 nii ühingute kui ka selle liikmete suhtes.

3.3 Pactum de Quota Litis

3.3.1. Advokaat ei või sõlmida pactum de quota litis't.

3.3.2. "Pactum de quota litis" tähendab kokkulepet, mis on sõlmitud advokaadi ja kliendi vahel enne selles asjas, kus klient on osapool, lõpliku lahenduse saamist, mille alusel klient kohustub tasuma advokaadile tasu tulemuselt, sõltumata sellest, kas tulemus väljendub rahas või muus asja lõppedes kliendi poolt saadud hüves.

3.3.3. Pactum de quota litis ei hõlma kokkulepet selle kohta, et tasu võetakse proportsionaalselt advokaadi poolt lahendatava ülesande väärtusega, kui see on vastavuses ametlikult kinnitatud tasumääradega või kui seda kontrollib pädev organ, kellel on jurisdiktsioon advokaadi üle.

3.4 Tasu reguleerimine

Advokaadi poolt võetav tasu tuleb kliendile täies ulatuses avalikustada, see peab olema õiglane ja mõistlik ning kooskõlas seaduse ja kutsenormidega, mis advokaadi suhtes kehtivad.

3.5 Ettemaks

Kui advokaat nõuab kliendilt oma tasude ja/või kulude osas ettemakse teostamist, siis sellise makse suurus ei tohi ületada vastavate tasude ja kulude mõistlikku hinnangulist suurust.

Kui makset ei sooritata, siis võib advokaat asjast loobuda või keelduda seda käsitlemast, kuid seejuures tuleb alati järgida ülaltoodud p. 3.4.1.

3.6 Tasu jagamine mitteadvokaatidega

3.6.1. Advokaat ei tohi jagada oma tasusid isikuga, kes pole advokaat, välja arvatud juhul, kui assotsieerumine advokaadi ja muu isiku vahel on seaduse ja kutsenormidega, millele advokaat allub, lubatud.

3.6.2. Punkti 3.6.1. sätted ei võta advokaadilt õigust maksta tasu, vahendustasu või muid hüvitisi surnud advokaadi pärijatele või pensionile jäänud advokaadile seoses surnud või pensionile jäänud advokaadi praksise ülevõtmisega.

3.7 Õigusabi

3.7.1. Advokaat peab alati püüdma saavutada kliendi õigusvaidluses majanduslikult kõige optimaalsemat lahendust ning andma kliendile sobilikel ajahetkedel soovitusi kokkuleppe sõlmimiseks ja/või teatama alternatiivsest vaidluse lahendamise võimalusest.

3.7.2. Kui kliendil on õigus riigi õigusabile, on advokaat kohustatud klienti sellest võimalusest teavitama.

3.8 Kliendi vahendid

3.8.1. Advokaadid, kes saavad enda valdusse oma kliendi või kolmandate isikute nimel mis tahes rahalised vahendid (edaspidi "kliendi vahendid"), on kohustatud deponeerima kliendi vahendid kontole pangas või muus sarnases avaliku võimu organi kontrollile alluvas asutuses (edaspidi ”kliendi konto”). Kliendi kontot tuleb pidada eraldi teistest advokaadi kontodest. Kõik kliendi vahendid, mis advokaat on saanud, tuleb deponeerida sellisele kontole, välja arvatud juhul, kui vahendite omanik on nõus, et nende vahenditega tuleb tegeleda muul viisil.

3.8.2. Advokaat peab pidama täielikku ja täpset arvestust, millest ilmnevad kõik advokaadi tehingud kliendi vahenditega ja kus kliendi vahendid asuvad eraldi advokaadi käsutuses olevatest muudest vahenditest. Arvestust tuleb säilitada teatud perioodi jooksul, sõltuvalt siseriiklikest eeskirjadest.

3.8.3. Kliendi kontot ei saa debiteerida, välja arvatud erakordsetel asjaoludel, kui seda sõnaselgelt lubavad siseriiklikud eeskirjad, või pangatasude puhul, mille üle advokaadil puudub kontroll. Sellist kontot ei saa mitte mingil põhjusel esitada garantiina ega kasutada tagatisena. Kliendi konto ja muu pangakonto vahel ei saa toimuda tasaarveldust ega liitumist, samuti pole kliendi kontol asuvaid vahendeid võimalik kasutada advokaadi panga ees olevate võlgnevuste katmiseks.

3.8.4. Kliendi vahendid kantakse üle selliste vahendite omanikele lühima perioodi jooksul või nende poolt määratud tingimustel.

3.8.5. Advokaat ei saa kanda vahendeid kliendi kontolt advokaadi enda kontole advokaaditasude maksmiseks ilma klienti sellest kirjalikult teavitamata.

3.8.6. Liikmesriigi pädevatel organitel on õigus kontrollida ja tutvuda iga dokumendiga, mis puudutavad kliendi vahendeid, samas arvestades nõuetekohaselt konfidentsiaalsust või advokaadi kutse privileegi, mis antud dokumendi suhtes võib kehtida.

3.9 Vastutuskindlustus

3.9.1. Advokaadid peavad olema kindlustatud tsiviilvastutuse vastu, mis tuleneb nende juriidilisest praksisest ulatuses, mis on mõistlik, arvestades nende kutsealase tööga seonduvate riskide iseloomu ja ulatust.

3.9.2. Kui kindlustus peaks osutuma võimatuks, siis peab advokaat informeerima klienti tekkinud olukorrast ja selle tagajärgedest.

4. SUHTED KOHTUGA

4.1 Kohtus kehtivad käitumiseeskirjad

Advokaat, kes ilmub kohtusse või vahekohtusse või osaleb kohtu- või vahekohtu asjas on kohustatud järgima selles kohtus või vahekohtus kehtivaid käitumiseeskirju.

4.2 Erapooletus kohtumenetluses

Advokaat peab alati pidama silmas erapooletu käitumise vajadust kohtumenetluses.

4.3 Käitumine kohtus

Advokaat on kohustatud kaitsma oma kliendi huve ausalt ja kartmatult, hoolimata advokaadi isiklikest huvidest või temale või mis tahes muule isikule tekkivatest tagajärgedest, säilitades samal ajal austuse ja viisakuse kohtu vastu.

4.4 Ebaõiged või eksitavad andmed

Advokaat ei tohi kunagi teadlikult esitada kohtule ebaõigeid või eksitavaid andmeid.

4.5 Suhted vahekohtunikega jne.

Eeskirjad, mis reguleerivad advokaadi suhteid kohtutega, kehtivad ka advokaadi suhete kohta vahekohtunike ja muude kohtuniku või mitteametliku kohtuniku funktsioone täitvate isikutega isegi juhul, kui suhtlemine leiab aset juhuslikul alusel.

5. ADVOKAATIDE OMAVAHELISED SUHTED

5.1 Advokaadiameti ühtsus

5.1.1. Advokaadiameti ühtsus eeldab advokaatide vahelist usaldust ja koostööd klientide huvides, et ära hoida mõttetuid kohtuvaidlusi ja muud advokaadikutse mainet kompromiteerivat käitumist. See aga ei õigusta kunagi advokaadi kutsealaste huvide asetamist kõrgemale kliendi huvidest.

5.1.2. Advokaat on kohustatud tunnustama kõiki Liikmesriikide advokaate kui kolleege ning suhtuma neisse heatahtlikult ja viisakusega.

5.2 Erinevate Liikmesriikide advokaatide vaheline koostöö

5.2.1. Advokaadil, kelle poole pöördub kolleeg teisest Liikmesriigist pole õigust võtta vastu ülesannet asjas, mida advokaat pole pädev käsitlema. Sellisel juhul peab advokaat olema valmis seda kolleegi igati abistama, et hankida vajalikku informatsiooni ülesande üleandmiseks teisele advokaadile, kes on pädev nõutud teenust osutama.

5.2.2. Kui Liikmesriigi advokaat teeb koostööd mõne teise Liikmesriigi advokaadiga, on mõlemal neist üldine kohustus arvestada erinevustega, mis võivad esineda nende vastavate õigussüsteemide ning kutseasutuste vahel ning advokaatide kohustuste ja pädevuse vahel vastavates Liikmesriikides.

5.3 Advokaatide omavaheline suhtlemine

5.3.1. Kui advokaat kavatseb saata mõnele teise Liikmesriigi advokaadile teateid, mille konfidentsiaalsust ja terviklikkust saatja soovib säilitada, on ta kohustatud enne dokumentide edastamist oma sellekohast soovi selgelt väljendama.

5.3.2. Kui eeldatav teadete saaja ei ole suuteline tagama nende staatust konfidentsiaalse ja terviklikuna, peab ta saatjat sellest viivitamata teavitama.

5.4 Tasu soovitamise eest

5.4.1. Advokaadil ei ole õigust nõuda ega vastu võtta teiselt advokaadilt tasu, vahendustasu ega muud hüvitist kliendile teise advokaadi soovitamise eest.

5.4.2. Advokaat ei või maksta kellelegi tasu, vahendustasu ega mistahes muud hüvitist kliendi tema juurde suunamise eest.

5.5 Suhtlemine vastaspoolega

Advokaat ei tohi arutada konkreetset asja vahetult isikuga, kelle kohta ta teab, et teda esindab või nõustab samas asjas teine advokaat, ilma selle teise advokaadi nõusolekuta (ning ta on kohustatud teist advokaati teavitama igast niisugusest asetleidnud suhtlusest).

5.6 (Kehtetu CCBE Plenaaristungi otsusega 6 detsembrist 2002.a, Dublinis)

5.7 Vastutus tasude maksmise eest

Tööalastes suhetes erinevate Liikmesriikide Advokatuuri liikmete vahel, kus advokaat ei piirdu sellega, et soovitada oma kliendile teist advokaati või tutvustada seda teist advokaati kliendile, vaid ise usaldab oma kolleegile konkreetse asja või küsib kolleegilt nõu, siis on ülesande andnud advokaat isiklikult kohustatud, isegi kui klient osutub maksejõuetuks, maksma oma väliskolleegile kuuluvad tasud, kulud ja muud väljaminekud. Asjaosalised advokaadid võivad nendevahelise suhte alguses leppida kokku teisiti. Lisaks võib ülesannet andev advokaat igal ajal piirata oma isiklikku vastutust tasude, kulude ja väljaminekute summaga, mis on tekkinud enne välisadvokaadi teavitamist ülesannet andva advokaadi poolt oma vastutusest lahtiütlemisest.

5.8 Pidev erialane enesetäiendamine

Advokaadid peavad säilitama ja arendama oma erialaseid teadmisi ja oskusi, arvestades advokaadi kutse Euroopa mõõdet.

5.9 Vaidlused erinevate Liikmesriikide advokaatide vahel

5.9.1. Kui advokaat leiab, et tema kolleeg teisest Liikmesriigist on rikkunud kutse-eetika nõudeid, on ta kohustatud juhtima sellele nimetatud kolleegi tähelepanu.

5.9.2. Kui erinevate Liikmesriikide advokaatide vahel tõusetub mistahes kutsealase loomuga isiklik vaidlus, on nad kohustatud võimalusel üritama seda esmalt lahendada sõbralikul viisil.

5.9.3. Advokaat ei või alustada oma kolleegi vastu teises Liikmesriigis ühtki liiki menetlust punktides 5.9.1. või 5.9.2. toodud juhtudel ilma eelnevalt nende mõlema Advokatuuri või Õigusliitu sellest informeerimata, eesmärgiga anda mõlemale Advokatuurile või Õigusliidule võimalus aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele.