1991.-2005.a

Advokatuur on iseseisev juriidiline isik ja tegutseb oma organite kaudu, milleks on kord aastas kogunev Eesti Advokatuuri liikmete üldkogu ja selle poolt advokatuuri tegevuse korraldamiseks valitud teised advokatuuri organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon ja aukohus.


1991-2005
Töö uue advokatuuri seaduse väljatöötamiseks algas 1990. a sügisel. Põhiprobleem oli, kas lähtuda 1938. aasta Eesti Advokatuuri seadusest või juhinduda kaasaegsetest, lääneriikides vastu võetud seadustest. Võitjaks jäid esimese variandi pooldajad. Otsustati, et erinevalt 1938. aasta seadusest koondatakse seaduse ja põhikirja tekstid eraldi aktidesse. 10. detsembril 1991. aastal võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi seaduse Eesti Advokatuuri kohta.
19. ja 20. veebruaril 1992. a toimus advokaatide üldkoosolek, kus Eesti Advokaatide Kolleegium lõpetas oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks. Sellega oli 1. märtsil 1941. aastal likvideeritud Eesti Advokatuur taastatud.

1992. aasta oktoobris võeti Eesti Advokatuur vastu täieõigusliku liikmena Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA- International Bar Association) liikmeks, kes on koos nn. Euroopa Advokatuuriga tunnustanud Eesti Advokatuuri kui iseseisvat ja sõltumatut advokaatide kutseühingut. Alates 2004. aastast on Eesti Advokatuur Euroopa Liidu liikmesriikide advokatuure ühendavas kogus (CCBE), lisaks sellele osaleb Eesti Advokatuur mitmetel rahvusvahelistel foorumitel ning omab tihedaid kontakte mitmete teiste maade advokatuuridega.

Vajadusest ajaga kaasas käia ja täpsustada advokaaditegevust reguleerivaid norme alustati 1997 aastal uue advokatuuriseaduse väljatöötamist. Riigikogu võttis advokatuuriseaduse vastu 21.märtsil 2001.a.

Tähtsamate muudatustena tuleks märkida advokatuurile avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuse andmist, advokaadi kutsekindlustuse nõude kehtestamist ning kohtunike ja justiitsministeeriumi esindaja kaasamist advokatuuri organite tegevusse. Seaduse eraldi peatükkides on reguleeritud küsimused seonduvalt välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega ja välisriigi advokaadi tegutsemisõigusega Eestis.

Riigi õigusabi seaduse vastuvõtmisel (jõustus 1.03.2005.a.) tehti advokatuuriseaduses mitmeid muudatusi. Olulisemad muudatused on advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni liikmete arvu suurendamine ja teiste õigusasutuste esindajate laiem kaasamine advokatuuri organite töösse ning advokaadi täiendusõppe ja kutsesobivuse hindamise aluste kehtestamine.

Advokatuuriseadusest tulenevalt võttis üldkogu 24.mail 2001.a. vastu Eesti Advokatuuri kodukorra. Kodukorda on muudetud 2004.a. ja 2005.a. üldkogudel. Advokaaditegevust reguleerivad ka mitmed üldkogudel vastuvõetud advokatuuri õigusaktid: eetikakoodeks, sümboolika statuut, advokatuuri liikmemaksu maksmise kord ja advokatuuri huvides advokaatide poolt tehtud töö tasustamise kord.

Advokatuur on iseseisev juriidiline isik ja tegutseb oma organite kaudu, milleks on kord aastas kogunev Eesti Advokatuuri liikmete üldkogu ja selle poolt advokatuuri tegevuse korraldamiseks valitud teised advokatuuri organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon ja aukohus. Advokatuuri juhatuse poolt on moodustatud nõuandva õigusega komisjonid: eetika- ja metoodikakomisjon ja kroonikakomisjon. Advokatuur on avatud organisatsioon. Advokatuuri liikmeks on võimalik saada igaühel, kes vastab advokaatide suhtes kehtestatud nõuetele.

Advokatuuri liikmed ehk advokaadid on kutselised ja sõltumatud esindajad ning õigusabistajad. Oma ülesannete täitmiseks on advokaatidele seadusega tagatud teatud laiemad õigused informatsiooni, dokumentide ja tõendite kogumiseks, samuti on sätestatud tagatised selleks, et säilitada kliendi-advokaadi suhtlemise konfidentsiaalsust ning advokaadi puutumatust. Advokaaditegevuse vabadus ja sõltumatus on inimõiguste üks oluline tagatis. Advokaadi ülesandeks on kaitsta ja õigusnõustada klienti ausalt kõikide seaduslike ja eetiliste võimaluste piires, olles sealjuures vaba otsesest või kaudsest mõjutamisest ning säilitades rangelt konfidentsiaalsena kliendilt ja kliendi abistamisega seoses saadud teavet. Advokaadilt oodatakse põhjalike õigusalaste teadmiste olemasolu, kuid lisaks sellele seab advokaadikutse temale kõrgendatud õiguslikke ja moraalseid kohustusi nii klientide, kohtute ja muude riigivõimuorganite, teiste advokaatide ja avalikkuse ees.

Käesoleval ajal ületab Eesti advokaatide arv juba nelisada viiskümmend. Advokatuuri liikmed - vandeadvokaadid ning nende juhendamisel tegutsevad vandeadvokaadi vanemabid ja abid - on läbinud põhjaliku kvalifikatsioonieksami ning tunnistatud advokaaditööks sobivaks nii hariduse, teadmiste kui isikuomaduste poolest.

Advokaadid tegutsevad advokaadibüroodes ning osutavad mitmesuguseid õigusteenuseid: aitavad asjaajamisel, koostavad dokumentide projekte ja õiguslikke arvamusi, esindavad ja kaitsevad kliente kohtutes ja ametiastutustes nii kriminaal- ja väärteoasjades kui ka tsiviil- ning haldusvaidlustes, osalevad ekspertidena õigusaktide väljatöötamisel, esindavad läbirääkimistel ning osutavad muid sarnaseid teenuseid. Vandeadvokaadid võivad tegutseda ka pankrotihaldurina ning vahekohtunikuna ja lepitajana.

Eesti Advokatuuri ja Eestis tegutsevate advokaadibüroode ning advokaatide tegevuse kohta saab lisainformatsiooni Eesti Advokatuuri juhatuselt või otse huvi pakkuvast advokaadibüroost.