Advokaadieksami valdkonnad alates 27. augustist 2018

Advokaadieksami valdkonnad alates 28. juunist 2018
Kinnitatud kutsesobivuskomisjoni 28.06.2018 otsusega nr 4-k

Advokaadieksami valdkondade loetelu kirjalikuks testiks ettevalmistumiseks

Lisaks õigusnormidele võivad asjakohaseks osutuda Riigikohtu praktika ning teoreetilised baasseisukohad.

I ERAÕIGUS JA TSIVIILKOHTUMENETLUS

Tsiviilõiguse üldosa

1. Eraõiguse üldpõhimõtted ja nende rakendamine: eraautonoomia, lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõte; hea usu põhimõte.

2. Füüsilise isiku õigus- ja teovõime, piiratud teovõime, piiratud teovõimega isikute tehingud, piiratud teovõimega isiku esindamine.

3. Juriidilise isiku mõiste ja liigid, juriidilise isiku õigusvõime, juriidilise isiku organi liikmete õiguslik seisund, juriidilise isiku esindamine.

4. Ese, asi, kinnisasi, vallasasi, vallasasjade liigid, asja oluline osa, päraldis, kasu ja kulutused.

5. Tehing – mõiste, liigid, tahteavalduse tegemine ja tõlgendamine, tingimuslik tehing.

6. Tehingu vorm – vormivabaduse printsiip, vormi liigid, vorminõude rikkumise tagajärjed.

7. Tehingu kehtetus: tühine tehing ja tühistatav tehing, tehingu tühistamine, tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed.

8. Esindamine – esindamise olemus, esindamisel tekkivad suhted, esindamise eeldused ja tagajärjed, esindusõiguse tekkimine ja liigid, esindusõiguse ulatus, esindusõiguse lõppemine, esindusõiguseta esindus, esindusõiguse kuritarvitamine.

9. Tähtaeg ja tähtpäev, tähtaja algus ja lõpp, tähtpäeva määramine.

10. Aegumise olemus ja tagajärjed, aegumise tähtajad, aegumise katkemine ja peatumine.

11. Vastutus teise isiku eest.

Asjaõigus

1. Valdus – mõiste, liigid ja kaitse.

2. Kinnistusraamat – sisu, sissekantavad andmed, avalikkus, õigsuse eeldamine, järjekohad, kannete liigid.

3. Omand – mõiste, ühine omand, omandi kaitse.

4. Vallasomandi tekkimine ja ulatus, kinnisomandi tekkimine ja ulatus.

5. Hoonestusõigus: mõiste, tekkimine, sisu, lõppemine.

6. Pandiõigus: liigid, ese. Vallaspandi liigid. Registerpandi sisu.

7. Hüpoteek: sisu, ulatus, realiseerimine.

8. Ostueesõigus: mõiste, tekkimine, sisu. Asjaõigusliku ja võlaõigusliku ostueesõiguse eristamine.

9. Heausksuse kaitse asjaõiguses: eeldused ja õiguslik tähendus.

Võlaõigus

1. Võlasuhte mõiste, erinevad võlasuhte tekkimise alused.

2. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivad kohustused, vastutus nende rikkumise eest. Eelleping.

3. Lepingu mõiste, lepingu sõlmimine, tõlgendamine.

4. Tüüptingimuste mõiste, tüüptingimuste muutumine lepingu osaks, tüüptingimuste tõlgendamine, tüüptingimuste tühisuse alused ja tagajärjed.

5. Isikute paljusus võlasuhtes.

6. Võlaõiguse üldpõhimõtted ja nende rakendamine: hea usu põhimõte, mõistlikkus, dispositiivsus, lepinguvabadus, lepingute siduvuse põhimõte.

7. Kohustuse lõppemise alused (kohane täitmine, lepingu ühepoolne lõpetamine, poolte kokkulangemine, tasaarvestus: mõiste, rakendamise eeldused).

8. Kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest: vabandatavus, süü, õiguskaitsevahendite sõltuvus/sõltumatus võlgniku vastutusest, võlaõiguslike õiguskaitsevahendite eesmärk ja liigid (nõuded, kujundusõigused, täitmist edasilükkavad vastuväited).

9. Hinna alandamine õiguskaitsevahendina: eesmärk, valem, rakendamise eeldused.

10. Rahalise ja mitterahalise kohustuse täitmise nõuded õiguskaitsevahendina, rakendamise eeldused.

11. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine õiguskaitsevahendina, rakendamise eeldused.

12. Kahju hüvitamise nõue õiguskaitsevahendina: eesmärk, rakendamise eeldused. Hüvitatava kahju liigid, mittevaralise kahju hüvitamise erisused, hinnavahe hüvitamine, kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, kahju hüvitamise piiramine.

13. Viivise nõue, rakendamise eeldused.

14. Käendus: sisu, seos põhikohustusega, tarbijakäenduse eriregulatsioon, käendaja vastu esitatava nõude eeldused, käendaja vastutuse sisu ja ulatus, käendaja vastuväited.

15. Garantii: sisu, seos põhikohustusega, piirang garantii andja isiku suhtes, garantii andja vastutus.

16. Leppetrahv: mõiste, seos põhikohustusega, seos kahjunõudega, rakendamise eeldused, leppetrahvi vähendamine.

17. Nõuete ja kohustuste üleminek: nõude loovutamine, kohustuste ülevõtmine, lepingu ülevõtmine, ettevõtte üleminek (eeldused ja õiguslikud tagajärjed).

18. Müügileping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, müügigarantii, omandireservatsioon, tarbijalemüügi erisused ja sätete kohustuslikkus.

19. Üürileping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, eluruumi üürilepingu sätete kohustuslikkus.

20. Käsundusleping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, erinevus töövõtulepingust.

21. Töövõtuleping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, erinevus käsunduslepingust.

22. Reisijaveoleping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest.

23. Lepinguvälise kahju süüline põhjustamine (delikti üldkoosseis): nõude eeldused ja sisu, hüvitamisele kuuluv kahju. Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine (riskivastutus): nõude eeldused ja sisu, hüvitamisele kuuluv kahju, erinevus delikti üldkoosseisust.

24. Alusetu rikastumine: õigusliku aluseta soorituse tagasitäitmine (nõude alus, eeldused ja kohaldamisala, piiritlemine lepinguõiguslikest nõuetest); teise isiku õiguse rikkumisega saadu hüvitamine (nõude alus, eeldused ja seos deliktiõiguslike nõuetega).

Ühinguõigus

1. Ühingute liigid, registreerimine ja järelevalve.

2. Nõuded ärinimele, ärinime kaitse.

3. Aktsiaseltsi ja osaühingu organid ja nende pädevus, organi liikmete õigussuhted äriühinguga, sh organi liikmete õigused (varalised ja mittevaralised õigused) ja kohustused; juhtorgani liikmete valimine ja tagasikutsumine; juhtorgani liikmete esindusõigus ja selle piirangud.

4. Äriühingu organi otsuste vastuvõtmise viisid ja kord; puudustega otsuste vaidlustamine – vaidlustamiseks õigustatud isikud, vaidlustamise alused ja kord.

5. Äriühingu juhtorgani liikme kohustused (sh üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus; ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld) ja vastutus (sh vastutus äriühingu ja tema võlausaldajate ees, solidaarse vastutuse põhimõte).

6. Osa ja aktsia olemus, tehingud osa ja aktsiaga, ostueesõigus.

Pankrotiõigus; saneerimine

1. Pankrotimenetluse käik: avalduse esitamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete esitamine ja kaitsmine, menetluse lõppemine.

2. Võlgniku kohustused pankrotimenetluses, sanktsioonid rikkumisel.

3. Pankrotimenetluse organid ja nende pädevus.

4. Pankrotivara moodustumine (tagasivõitmine, vara välistamine pankrotivarast).

5. Saneerimismenetluse käik: avalduse esitamine, algatamise eeldused, algatamise tagajärjed, saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine ja kinnitamine, menetluse lõppemine.

6. Saneerimiskava kehtivus ja tühistamine.

Tsiviilkohtumenetlus

1. Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtted.

2. Menetlustähtajad – arvutamine, muutmine, ennistamine.

3. Kohtualluvuse üldpõhimõtted – mõiste ja liigid, kohtualluvuse kokkulepe.

4. Tsiviilasja hind. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine.

5. Lepinguline esindaja. Esindusõiguse ulatus ja piiramine. Volituse lõppemine.

6. Tõendi mõiste, tõendamise kohustus ja tõendite esitamine, tõendi asjakohasus ja lubatavus. Tõendist loobumine.

7. Menetlusosaliste avalduste ja taotluste esitamise tingimused ja kord, menetlusdokumentide vorm. Menetluse peatamine ja peatumine.

8. Hagi esitamine ja hagiavalduse sisu. Hagi muutmine, hagi tagasivõtmine ja hagist loobumine. Hagi läbivaatamata jätmine. Menetluse lõpetamine. Kostja vastus. Vastuhagi. Kompromiss.

9. Hagi tagamine, tagamise alus, abinõud. Hagi tagamine tagatise vastu. Esialgne õiguskaitse.

10. Kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärjed.

11. Nõuded kohtuotsusele. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine. Vaheotsus. Osaotsus. Vigade parandamine otsuses. Kohtuotsuse jõustumine ja tagajärjed. Kohtumäärus.

12. Lihtsustatud menetlused.

13. Hagita menetluse üldpõhimõtted. Välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine.

14. Ringkonnakohtusse edasikaebamine – apellatsioonkaebuse alus ja sisu, vastuapellatsioonkaebus, apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid, ringkonnakohtu pädevus.

15. Määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule.

16. Kassatsioonimenetlus – kassatsioonkaebuse alus ja sisu. Riigikohtu pädevus.

Intellektuaalne omand

1. Autoriõigusega kaitstavad teosed, teose loomisel tekkivad õigused, teose vaba kasutamine, autoriõigusega kaasnevad õigused.

2. Autoriõiguste teostamine ja kasutamine, üleandmine; õiguskaitsevahendid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise korral.

3. Tööstusomandi liigid, erinevus autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest.

4. Kaubamärgi õiguskaitse eeldused ja ulatus ning kaubamärgiõigused.

5. Ühenduse kaubamärk, registreerimise ja ulatuse erisus võrreldes siseriikliku taotlusega.

6. Tööstusdisainilahenduse mõiste, õiguskaitse alused, autor ja omanik.

 

II AVALIK ÕIGUS

Riigi põhikord

1. Põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, sotsiaalriik, demokraatia, õigusriik ja rahvusriik. Inimväärikuse elemendid: kehaline puutumatus; võrdse kohtlemise põhimõte; isiku identiteet; menetlus; süü. Õigusriigi elemendid kui põhiseaduse aluspõhimõte: halduse legaalsus, seaduslikkuse põhimõte ja salajase õiguse keeld; võimude lahusus; õiguskindlus, usalduse kaitse, õiguspärane ootus; proportsionaalsus ja selle kontroll; õigus sõltumatute kohtute kaitsele.

2. Seadusandlik võim: Riigikogu, seadusandlus, konstitutsiooniline seadus, õigusselguse põhimõte, põhiseaduse muutmine.

3. Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus; Vabariigi Valitsuse õigusaktid; ministri õigusaktid.

4. Kohalik omavalitsus: kohalik omavalitsus; enesekorraldusõigus; seaduslikkuse põhimõte; jagatud pädevus ja lähimuse põhimõte; volikogu ja valitsuse õigusaktid.

5. Põhiõiguste kaitse ja põhiseaduslikkuse järelevalve: vabadus- ehk tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused; õigus korraldusele ja menetlusele; põhiõiguste ja vabaduste kaitse kohtus; põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala; põhiõiguste riive; lihtsa, kvalifitseeritud ja nullreservatsiooniga põhiõigused; riive formaalne ja materiaalne põhiseadusele vastavus; põhiõiguste kaitse eraõiguses, põhiõiguste kolmikmõju; õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve.

6. Euroopa Liidu õigus, rahvusvaheline õigus ja välislepingud: EL õigusaktide liigid ja toime; EL õiguse ja Eesti õiguse suhe; EL õiguse ja Eesti õiguse vastuolu lahendamine; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid; välislepingute ja Eesti õiguse suhe.

7. Riigivastutus: vastutuse üldpõhimõtted ja õiguskaitsevahendid; kahju hüvitamine ja vastutuse piiramine; vastutuse erijuhud; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid; välislepingute ja Eesti õiguse suhe; kahju hüvitamise kord.

Haldusmenetlus

1. Üldpõhimõtted ja -mõisted: hea halduse põhimõte; proportsionaalsuse põhimõte, kaalutlusõigus ja määratlemata õigusmõisted; eesmärgipärasus ja efektiivsus, uurimispõhimõte.

2. Haldusmenetluse läbiviimine: haldusorgan, menetlusosalised, tõendamine, selgitamiskohustus, ärakuulamiskohustus, haldusakti põhjendamiskohustus, teatavaks tegemine, menetlustähtajad, avatud menetlus; haldusmenetluse uuendamine.

3. Haldusakt: mõiste, õigustloova akti eristamine haldusaktist; osa- ja eelhaldusakt; üldkorraldus; haldusakti kõrvaltingimus; haldusakti õiguspärasus; kehtivus ja tühisus; muutmine ja kehtetuks tunnistamine, usalduse kaitse.

4. Haldusleping: halduslepingu eristamine eraõiguslikust lepingust; haldusülesande täitmiseks volitamine, halduslepingu õiguspärasus.

5. Toiming ja menetlustoiming: toimingu mõiste, toimingu eristamine menetlustoimingust; toimingu ja menetlustoimingu vaidlustamine. Toimingu õiguspärasus.

6. Vaidemenetlus: vaideõigus; vaidemenetluse ese; vaide esitamise tähtaeg; vaidemenetluse läbiviimine; edasikaebeõigus.

Haldustäitemenetlus

1. Sunniraha ja asendustäitmine: sunniraha ja asendustäitmise mõisted, sunnivahendi kohaldamise eeldused ja menetlus; haldusmenetluse seaduse kohaldamine haldustäitemenetluses; kohese asendustäitmise juhud.

2. Õiguskaitsevahendid haldustäitemenetluses.

Korrakaitseõigus kui riikliku järelevalve valdkonna haldusõigus

1. Põhimõisted: avalik kord, oht ja ohu liigid, korrarikkumine, korrakaitseorgan, avaliku korra eest vastutav isik.

2. Korrakaitsemenetluse erisused haldusmenetlusest: proportsionaalsus, otstarbekus, õiguste kaitse, selgitamiskohustus, dokumenteerimine.

3. Riikliku järelevalve üldmeetmed: ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamise alused.

Halduskohtumenetlus

1. Üldpõhimõtted: tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldumine; dispositsioonipõhimõte; uurimispõhimõte; selgitamiskohustus; kohtu pädevus, sh asjaolude tuvastamisel; haldusakt ja toiming.

2. Menetlusosalised: menetlusosaliste liigid; õigused ja kohustused; esindus ja nõustamine.

3. Kaebus: kaebuse liigid; vaidluse ese; kaebeõigus ja selle piirangud; kaebetähtaeg, kaebuse muutmine.

4. Erijuhtumid: populaarkaebeõigus; kaebeõigus keskkonnaasjades; halduse siseakti ja sise-eeskirja vaidlustamine; kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli põhimõtted.

5. Tõendid, tõendamine ja põhistamine.

6. Vead menetluse läbiviimisel: vastuväide kohtu tegevusele.

7. Menetluse peatamine: menetluse peatamine teise menetluse tõttu; eelotsuse taotlemine Euroopa Kohtult; kohtumenetluse kiirendamise taotlus.

8. Menetluskulud: koosseis, jaotus, väljamõistmine.

9. Kirjalik menetlus; lihtmenetlus; eelmenetlus.

10. Kaebuse läbi vaatamata jätmine; kaebusest loobumine.

11. Kohtuotsus: seaduslikkus ja põhjendatus; otsuse tegemisel lahendatavad küsimused; otsuse teatavakstegemine ja jõustumine.

12. Kohtumäärus ja määruskaebus: määruse teatavakstegemine ja jõustumine; määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg; määruskaebuse lahendamine.

13. Apellatsioonimenetlus: apellatsiooni korras edasikaebamise õigus; apellatsioonitähtaeg.

14. Kassatsioonimenetlus: kassatsiooniõigus; kassatsioonitähtaeg.

15. Teistmise alused.

16. Esialgne õiguskaitse; tagasitäitmine ja kahju hüvitamine.

17. Menetlustähtajad.

Isikuandmete kaitse õigus

1. Põhimõisted: isikuandmed, töötlemine, andmesubjekt.

2. Isikuandmete töötlemise põhimõtted ja töötlemise õiguslikud alused.

3. Andmesubjekti õigused ja õiguskaitsevahendid.

4. Isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi kohaldamisala.

 

III KARISTUSÕIGUS JA KRIMINAALMENETLUS

Karistusõigus

1. Karistusseadustiku üldsätted: jagunemine üld- ja eriosaks, isikuline, ajaline, ruumiline kehtivus.

2. Karistusõiguse üldpõhimõtted: legaalsus, teistkordse karistamise keeld, kergema seaduse tagasiulatuv jõud.

3. Süütegude liigid, erisused kuritegude ja väärtegude karistatavuses.

4. Kuritegude raskusastmed ja nende väljendumine eriosas.

5. 3-astmeline süüteomõiste, süüteokoosseis, süüteokoosseisude liigid ja nende väljendumine eriosas.

6. Tegevuse ja tegevusetusega toimepandud süütegu.

7. Subjektiivne koosseis: tahtluse liigid ja nende väljendumine eriosas.

8. Subjektiivne koosseis: ettevaatamatus, selle liigid ja nende väljendumine eriosas.

9. Täideviimine ja osavõtt: üksik-, kaas- ja vahendlik täideviimine, kuriteost osavõtu aktsessoorsus ja liigid, täideviija ekstsess.

10. Kuriteo ettevalmistamine, kuriteokatse ja lõpuleviidud kuritegu.

11. Kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumine ja kuriteo kaastäideviimise kokkulepe.

12. Eksimus süüteokoosseisu asjaolus.

13. Õigusvastasust välistavad asjaolud: hädaseisund, hädakaitse, muud õigusvastasust välistavad alused.

14. Süüvõime ja süüd välistavad asjaolud.

15. Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldused.

16. Kuriteo aegumine: mõiste, tähtajad, aegumise peatumine ja katkemine.

17. Süü karistuse mõistmise alusena.

18. Süütegude eest mõistetavate karistuste liigid.

19. Karistusest vabastamine ja karistuse asendamine.

20. Kuritegude ideaal- ja reaalkonkurents ja tähendus karistuse mõistmisel.

21. Muud mõjutusvahendid.

22. Eluvastased süüteod.

23. Tervisevastased süüteod ja vägivallateod.

24. Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod.

25. Narkootikumidega seotud süüteod.

26. Varavastased süüteod.

27. Altkäemaks, mõjuvõimuga kauplemine.

28. Liiklussüüteod.

Kriminaalmenetlus

1. Kriminaalmenetlusseadustiku üldsätted: kriminaalmenetlusõiguse allikad, ajaline, ruumiline ja isikuline kehtivus.

2. Kriminaalmenetluse riiklikkuse ja kohustuslikkuse põhimõte.

3. Õiglane kohtumenetlus kriminaalasjades: õigus teada süüdistuse sisu ja oma asja arutamises osaleda, süütuse presumptsioon, õigus kaitsjale, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, õigus tõendeid esitada ja vastaspoole tõendeid kahtluse alla seada, õigus saada kohtulahend ja õigus edasi kaevata.

4. Kohtumenetluse võistlevuse põhimõte ja olulisimad seda toetavad või täpsustavad KrMS sätted.

5. Kannatanu õigused ja kannatanu kaitse kriminaalmenetluses, sh tsiviilhagi kriminaalmenetluses.

6. Kriminaalmenetluse alustamine. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse piiritlemine korrakaitsest ja riiklikust järelevalvemenetlusest.

7. Kriminaalmenetluse lõpetamine. Kriminaalmenetluse lõpetamise kohustuslikud ja diskretsionaarsed alused. Kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteedipõhimõttest lähtuvalt.

8. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või selle lõpetamise vaidlustamine.

9. Kriminaalmenetluse tagamise meetmete rakendamise tingimused ja kord: kahtlustatavana kinnipidamine, vahi alla võtmine, vahi alla võtmise asendustõkendid, vara arestimine. Menetluse tagamise meetme vaidlustamine ja jätkuva põhjendatuse kontroll.

10. Tõendid ja tõendamine: ranged tõendid ja vabatõendid, üldteadaolevad asjaolud. Tõendamiskoormuse jaotumine kriminaalmenetluses. Menetluslike asjaolude tõendamine. Tõendite lubatavus.

11. Tõendite kogumine jälitustegevusega: viisid ja lubatavuse tingimused. Ultima ratio põhimõte. Piir lubatava kuriteo matkimise ja keelatud kuriteo provotseerimise vahel.

12. Ekspert ja ekspertiis, ekspertiisi tegemine kohtueelses menetluses. Asjatundja. Eksperdi ja asjatundja küsitlemine kohtus.

13. Tunnistaja ja tema õigused kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses sätestatud reeglid nn tuletatud tunnistaja ütluste suhtes.

14. Kohtueelse uurimise lõpuleviimine, kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused, kaebemenetlus kohtueelse uurimise staadiumis; menetlustähtajad.

15. Kohtuliku arutamise piirid I astme kohtus. Kokkuleppemenetluse ja lühimenetluse sisu ja kohaldamise tingimused.

16. Ristküsitluse põhiline menetlusõiguslik reeglistik. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel ja ristküsitluse väliselt.

17. Menetluskulude arvestus ja  hüvitamine kriminaalmenetluses.

18. Apellatsiooniõigus: tähtajad, apellatsiooniõiguse piirangud. Apellatsioonimenetluse piirid.

19. Määruskaebeõigus: piirangud, tähtajad ja määruskaebemenetluse kord.

20. Kassatsioonimenetlus: alused ja nõuded, mida kaitsja peab arvestama kassatsiooni koostamisel.

21. Kaebeõigus Euroopa Inimõiguste Kohtus (õigustatud isikud, kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid).

IV ADVOKATUUR

1. Advokatuuri ülesehitus.

2. Advokaadi pädevus, spetsialiseerumine, advokaadile esitatavad nõuded, advokatuuri vastuvõtmisest keeldumine, liikmesuse ja tegevuse peatamine, advokatuurist väljeheitmine ja väljaarvamine, täiendõpe.

3. Kliendilepingu sõlmimine, advokaadi esindusõigus ja advokaadi tasu. Kliendi identifitseerimine. Kliendi identifitseerimise nõuded rahapesureeglistikus. Advokaadi volituste tõendamine. Advokaadi esindusõigus riigi õigusabi asjades. Kliendilepingu, esindusõiguse, advokaadi tasu ja peetavate asjade arvestus.

4. Kliendisuhtlus ja kutse-eetika nõuded kliendisuhtlusel. Kliendi teavitamine ülesande vastuvõtmisel, ülesande täitmise peatamisel ja ülesandest loobumisel. Kliendilepingu ülesütlemise õigus ja kliendilepingu ülesütlemisekohustus. Ülesande täitmise kestus ja täitmisest loobumine riigi õigusabi asjades.

5. Kutsesaladus. Kutsesaladuse hoidmise seadusjärgsed tagatised. Kutsesaladus ja rahapesureeglistik. Kutsesaladus ja advokaadireklaam ning suhtlus meediaga.

6. Huvide konflikti vältimine. Kliendi identifitseerimine ning teavitamis- ja tegutsemiskohustused huvide konflikti ohuga situatsioonides.

7. Advokaadi kutse-eetika nõuded suhetes kohtuga ja kolleegidega, avalikkusega. Kohtu tegevuse ja kohtulahendite kriitika lubatavus ja selle piirid. Esinemine advokatuuri nimel.

8. Advokaadireklaam. Kõlvatu võistluse keeld. Kliendi andmete kasutamine advokaadireklaamis. Advokaadibüroode ja advokaatide lubatud ja lubamatu võrdlus advokaadireklaamis ning suhtluses klientide ja potentsiaalsete klientidega.

9. Järelevalve advokaadi tegevuse üle ja advokaadi vastutus. Büroopidaja vastutus ja roll büroos tegutsevate advokaatide järelevalve osas. Advokatuuri järelvalvealane pädevus ja tegevus ning advokaadi kohustused suhetes Advokatuuriga järelevalve teostamisel.

Allikad/juhendmaterjal:

Põhiseadus (PS); põhiseaduse täiendamise seadus (PSTS); Vabariigi Valitsuse seadus (VVS); Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOV harta); Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS); Riigivastutuse seadus (RVastS); Põhiseaduse kommentaarid; E. Andresen „Riigivastutus“ Tartu 2009 – õppematerjal kohtunikele; Riigikohtu praktika (HK, PJKo ja ÜK); Haldusmenetluse seadus (HMS); Halduskoostöö seadus (HKTS); A. Aedmaa, E. Lopman, I. Pilving jt. „Haldusmenetluse käsiraamat“ Tartu 2004; Riigikohtu praktika (HK, PJKo, ÜK); Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS); Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TSMS); HKMS ja TSMS seletuskirjad; Riigikohtu HK praktika; advokatuuriseadus (AdvS); juhendid, korrad ja abimaterjalid Eesti Advokatuuri koduleheküljel: Eesti Advokatuuri kodukord (kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/oigusaktid/kodukord), eetikakoodeks (kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks ), Euroopa eetikakoodeks (kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks/euroopa-eetikakoodeks ), selgitav memorandum CCBE eetikakoodeksile (kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks/selgitav-memorandum-ccbe-eetikakoodeksile ). Juhendid ja korrad advokatuuri Intranetis (vandeadvokaadi abi eksami tegijatel pöörduda kättesaamiseks patrooni poole).